Sirvi Autor "Urm, Ada" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Algklassiõpilaste ja õpetajate vahelised suhted õpetajate hinnangul ning õpilase-õpetaja suhte skaala adaptsiooni pilootuuring Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Nork, Thekla-Maria; Urm, Ada; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
Individuaalsete erinevuste stabiilsus eesti laste sõnavara arengus
(Tartu Ülikool, 2012) Urm, Ada; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti longituudselt laste sõnavara arengus ilmnevate individuaalsete erinevuste stabiilsust pooleteise aasta jooksul. Laste sõnavara arengut hinnati kolmel korral (1;5 – 1;7, 1;11 – 2;1 ja 2;11 – 3;1 aasta vanuses), kasutades vanemate poolt täidetavat MacArthuri Suhtlemise Arengu testi vanema vanuserühma versiooni, Reynelli testi ning hinnates laste sõnavara igapäevastes ema ja lapse vahelistes suhtlussituatsioonides. Leiti, et laste sõnavara suurus esimesel mõõtmisel ennustas statistiliselt olulisel määral samade laste sõnavara suurust teisel ja kolmandal mõõtmisel. Samuti leidis osalist kinnitust püstitatud hüpotees, et nii aja kui ka erinevate metoodikate lõikes on laste tulemused stabiilsed, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et lapse sõnavara hinnatuna 1;5 kuni 1;7 aasta vanuses ennustab sõnavara arengutaset hilisemas vanuses.
Kaasav haridus
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-09-24) Aus, Kati; Kaudne, Lii; Kivirand, Tiina; Leijen, Äli; Nelis, Pille; Pastarus, Kaja; Pedaste, Margus; Poom-Valickis, Katrin; Silm, Gerli; Šuman, Carolina; Urm, Ada