Sirvi Autor "Urm, Ada, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmine MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Silver; Urm, Ada, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö käsitleb 20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmist MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga. Selle tarvis koostati sama testi täismahulise versiooni andmete põhjal lühiversioon, mille grammatika osa koosneb neljast osast – sõnade kasutamisest, sõnalõppudest, lausepaaridest ning lapse kolmest pikimast lausest. Seejärel analüüsiti lühiversiooniga kogutud andmeid. Saadud tulemustest ning nende võrdlusest varasemate uuringutega võib järeldada, et loodud lühiversioon on sobilik – s.t., piisavalt usaldusväärne – vahend, et hinnata selles vanuses olevate väikelaste grammatilist arengut. Kuid samas ei tohiks arvata, et see on täpsem tööriist kui laboris läbiviidud uuringud. Lühiversiooni kasulikkus seisneb siiski selle lühiduses. Töö lõpus on väljatoodud paar ettepanekut, mis võiks lühiversiooni reliaablust ja valiidsust veelgi suurendada.
Avatud küsimused eesti isade hoidjakeeles kolmeaastaste lastega ning nende seosed lapse kõne arenguga - pilootprojekt
(Tartu Ülikool, 2018) Arge, Pillerin; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringud on näidanud, et isa hoidjakeele komponendid ning täpsemalt just avatud küsimused võivad lapse kõne arengule soodustavalt mõjuda. Käesolevas pilootprojektis uuriti 8–perelises (16 lapsevanemat ja 8 3-aastast last) valimis 10-minutiliste vabamängu vestluste transkribeeringute põhjal seoseid isade hoidjakeele ning lapse kõne arengu (mõõdetud Reynell IV testi ning keskmise lausungi pikkusega [MLU]) vahel. Samuti võrreldi isade ja emade hoidjakeele komponente. Uuringuga leiti, et isade ja emade vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Isade MLU ja avatud küsimuste osakaal küsimuste koguarvus seletasid osa Reynelli testi varieeruvusest. Kuigi isade avatud küsimuste osakaalu ning lapse kõne arengu näitajate vahel olulist korrelatsiooni ei esinenud, ennustas isade kõikide küsimuste osakaal lausungite koguarvus lapse MLUd isaga vestlemisel. Pilootuuringu põhjal soovitatakse edaspidistesse uurimustesse kaasata rohkem peresid ning uurida täpsemalt vanemate MLUde ning küsimuste seoseid laste keeletesti tulemustega.
Ema kõne näitajate ja suhtlusstiili seos kolmeaastaste laste kõnest arusaamise ja ekspressiivse kõnega
(Tartu Ülikool, 2013) Vanatoa, Liina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti ema erinevate kõne näitajate ja suhtlussstiili seost lapse kõne näitajate ja teemat jätkavate lausungitega. Uurimuses analüüsiti kolmeaastaste laste ja nende emade vahelisi vestlusi kolmes erinevas suhtlussituatsioonis. Kõnest arusaamise hindamiseks kasutati Reynelli testi retseptiivse kõne skaala tulemusi. Tulemustest selgus, et ema vestlusesse panustamine on oluline lapse erinevate kõne näitajate seletav tunnus. Samuti kinnitas uurimus ema kõnestiili varieerumist sõltuvalt suhtlussituatsioonist. Meenutusvestluses on ema suhtlusstiil võrreldes pusle lahendamise ja einestamisega lapse kõnet toetavam. Osalist kinnitust leidis ka hüpotees, mille kohaselt ema kõne näitajad ja regulatiivne kõne on seotud lapse kõne näitajatega, kuid ei ilmnenud seost lapse kõnest arusaamisega.
Ema-lapse meenutusvestlused: emade vestlusstiil 3- ja 4-aastaste lastega
(Tartu Ülikool, 2014) Rootsi, Evelin; Tõugu, Pirko, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uurisin, millist vestlusstiili kasutavad emad meenutusvestlustes oma 3- ja 4-aastaste lastega. Uurimise all oli 33 3-aastaste ning 38 4-aastaste ema-lapse paari. Analüüsis selgus, et 3- ja 4- aastaste laste emad ei erine üldiselt üksteisest detailirohkuse poolest (erinevus ilmneb ainult avatud küsimuste korral, mida kasutatakse 3-aastastega sagedamini kui 4- aastastega). Samuti annavad meenutusvestlustes 3-aastased sama palju infot kui 4-aastased. Ilmnes positiivne seos ema detailirohkuse ning lapse uue info toomise vahel 3-aastaste puhul. Tuli välja, et emapoolsed utsitused mõjutavad last positiivselt ehk mida rohkem utsitusi kasutatakse, seda rohkem uut infot lapsed annavad. Analüüsi käigus ei selgunud soolisi erinevusi 3- ja 4-aastastega rääkimisel.
Kaheaastaste eesti laste sõnavara suurusest
(Tartu Ülikool, 2016) Vares, Riin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 22-26 kuu vanuste laste (N=19) sõnavara ja selle seost ema poolt kasutatud sõnavaraga ning hinnata mõõtmiseks kasutatud testide ja suhtlussituatsioonide omavahelisi seoseid. Sõnavara ja kõne arengu taseme hindamiseks kasutati MacArthuri Suhtlemise Arengu testi: Sõnad ja Laused (E-CDI –II) ning Reynelli testi, vaatluse all olevateks suhtlussituatsiooniks olid söögilaua vestlus ning pusle lahendamine. Tulemused kinnitasid osaliselt hüpoteesi, et testitulemused korreleeruvad positiivselt suhtlemises kasutatud sõnavara mitmekesisusega: mida suurem oli lapse sõnavara MacArthuri testi põhjal, seda mitmekesisem oli lapse sõnavara pusle situatsioonis; seos Reynelli ja MacArthuri testi tulemuste vahel puudus. Tulemused kinnitasid uurimuse teist hüpoteesi: mida mitmekesisem oli ema sõnavara, seda mitmekesisem oli ka lapse sõnavara.
Kaheaastaste vene laste kõne areng: MacArthuri suhtlemise arengu lühitesti vene adaptsiooni pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2017) Tiidermann, Reinhart; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle töö raames viidi läbi MacArthuri suhtlemise arengu lühitesti (V-CDI-II) vene adaptsiooni pilootuuring. Uuriti 20-36 kuu vanuste vene peredest pärit laste (N = 139) ekspressiivset sõnavara, keelekasutust ning grammatikat (lausete keerukust). Testi sisereliaabluse koefitsent osutus kõrgeks ning sõnavara osa oli tugevalt korrelatsioonis lausete keerukuse osaga. Statistiliselt olulised seosed ilmnesid testi sõnavara osal vanuse ning elatustasemega. Sünnijärjekord, esimese sõna lausumise vanus, sugu, mitmekeelne keskkond ja lasteaias käimine ei olnud vene laste koguvalimis testi tulemustega statistiliselt oluliselt seotud. Väiksema valimi (24 kuu vanused lapsed, N = 15) tulemuste võrdlemisel sama testi eestikeelse versiooniga kogutud andmetega ei ilmnenud olulisi erinevusi eesti ja vene laste vahel ei sõnavara ega grammatika osas.
Lapse sõnavara ja tema keelekeskkond: LENA kõneanalüüsi süsteemi kasutamine eesti laste keelekeskkonna mõõtmisel
(Tartu Ülikool, 2019) Kuperjanov, Jane; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli uurida LENA kõneanalüüsi süsteemi usaldusväärsust eesti keelekeskkonnas. Lisaks uuriti, kas lapsed, kelle kodune keelekeskkond LENA kõneanalüüsi süsteemi andmetele tuginedes on rikkam, saavad paremaid tulemusi ka ECDI–II testiga. Eraldi eesmärgiks oli uurida vanemate haridustaseme ja laste soo seoseid ECDI–II testi tulemustega. Tulemustest selgus, et LENA kõneanalüüsi süsteemi saab eesti laste keelekeskkonna uurimisel kasutada. LENA süsteemiga saadud laste vokalisatsioonide, täiskasvanute sõnade, laste voorude arv oli sarnane CLAN programmiga analüüsitud 10–minutiliste transkribeeritud lõikude tulemustega. Laste vokalisatsioonide, täiskasvanute sõnade ja laste voorude ning ECDI–II testi tulemuste vahel olid positiivsed, ent statistiliselt mitteolulised seosed. Tugev positiivne seos ilmnes poiste valimi puhul ECDI–II testi tulemuste ja täiskasvanute sõnade vahel, mis toetab varasemaid tulemusi keelesisendi olulisusest laste kõne arengus. Vanemate hariduse ja laste ECDI–II testi tulemuste vahel arvestatavad seosed puudusid.
MacArthuri suhtlemise arengu testi lühiversiooni adapteerimine: eesti keelt kõnelevate 2-aastaste laste normid
(Tartu Ülikool, 2015) Olt, Anne-Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti 24 kuu vanuste laste kõne arengut ning normeeriti MacArthuri Suhtlemise Arengu Testi lühiversioon eesti keelt kõnelevatele 2 - aastastele lastele. Sõnavara suuruse osas leiti poistele ja tüdrukutele eraldi normid. Teise eesmärgina uuriti sõnavara seoseid teiste keele arengu komponentidega nagu keelekasutus ja süntaks. Selgus, et laste sõnavara suurus on seotud nii keelekasutuse kui ka süntaksi oskuste arenguga. Osalist kinnitust leidis püstitatud hüpotees, et lapse esimese sõna varasem ütlemine ennustab suuremat sõnavara ja keerukamat keelekasutust, kuid mitte süntaksi oskusi. Samuti leidis osalist kinnitust hüpotees, mille kohaselt kõrgema haridusega emade lapsed moodustavad keerulisemaid lauseid. Töö põhileiuks oli, et ema haridustase ei ole seotud 24 kuu vanuse lapse sõnavara suuruse ja keelekasutusega, mis seostusid olulisel määral hoopis ema vanusega: mida noorem oli ema, seda suurem oli lapse sõnavara ja keerukam keelekasutus. Lisaks leiti, et kõrgemalt haritud emade lapsed ning kõrgemalt haritud isade tütred ütlesid oma esimese sõna hilisemas eas.
MacArthuri suhtlemise arengu testi lühiversiooni konstruktivaliidsus
(Tartu Ülikool, 2015) Sirp, Leena; Urm, Ada, juhendaja; Olt, Anne-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö eesmärk oli uurida eestikeelse MacArthuri Suhtlemise arengu testi (CDI) lühiversiooni konstruktivaliidsust. Valimisse kuulub 30 tervet eesti last vanuses 2 aastat. Iga lapsevanem täitis nii eestikeelse CDI pika versioon kui ka lühiversiooni. Lühitesti konstruktivaliidsuse hindamiseks analüüsisin lühitesti sisereliaablust ning võrdlesin kahe testi tulemusi omavahel. Tulemused näitasid, et lühitest on usaldusväärne ning eristab hästi kõrgemaid tulemusi madalatest. Seega eestikeelne CDI lühiversioon on heaks mõõtmisvahendiks kõnearengu uuringu esmaseks läbiviimiseks.
MacArthuri suhtlemise arengu testi lühiversiooni pilootuuring: sõnavara keeleline adapteerimine
(Tartu Ülikool, 2013) Pajula, Raido; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle seminaritöö näol on tegemist eestikeelse MacArthuri suhtlemise arengu testi (CDI) lühiversiooni pilootuuringuga. Koostasin testi lühendatud versiooni kasutades eestikeelse pika CDIga kogutud 565 lapse andmeid. Valisin pika testi 630 sõna seast välja 84, mis sobisid oma esinemissageduselt kõige paremini 20-26 kuu vanuste laste suhtlemise arengu hindamiseks. Enda koostatud lühiversiooniga kogusin omakorda 110 inimese andmed ja seejärel võrdlesin neid pika testi omadega. Saadud tulemused käitusid ootuspäraselt ja töö hüpotees pidas paika, eristades võrreldes pika testiga rohkem madalamaid tulemusi saanud lapsi, seega võiks testi edukalt kasutada laste suhtlemise arengu esmase hindamise vahendina. Uurisin ka, kas lapse sugu, sünnijärjekord, vanemate haridustase ja lasteaias käimine mõjutavad lapse sõnavaralist arengut. Tulemustest ilmnes, et nende tegurite seast oli ainult lapse sugu olulisel määral seotud tema CDI skooriga, teiste tegurite puhul ei ilmnenud olulist statistilist seost. Kuna üks uuringu eesmärkidest oli CDI veebis rakendamise katsetamine, annab lapsevanemate positiivne tagasiside uuringule alust eestikeelse CDI lühiversiooni arendamise jätkamiseks.
Õpetajate tajutud hinnang koostööle koolipsühholoogiga
(Tartu Ülikool, 2025) Kont, Kätriin; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli uurida, kuidas tajuvad Eesti õpetajad koostööd koolipsühholoogidega, millised on õpetajate arvates olulised koolipsühholoogi tööülesanded, kas nad on praeguse koostööga rahul ning mis saaks veel paremini olla. Eesmärkideni jõudmiseks viisin läbi intervjuud 8 Eesti õpetajaga. Andmete analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse tulemused näitasid, et õpetajate jaoks on olulised koolipsühholoogi tööülesanded õpilaste toetamine, nõustamine ja hindamine, vajadusel õpilaste edasisuunamine ning sekkumiste kavandamine. Õpetajate jaoks on koostöö koolipsühholoogiga väga väärtuslik ning sellest on neile palju kasu. Õpetajad on koostööga väga rahul. Koostöö arendamiseks pakkusid õpetajad välja õpetajate põhjalikumat koolitamist, selgust koolipsühholoogide tööülesannete osas ning rohkem haridusasutuses praktiseerivaid tugispetsialiste.
Õppejõudude tajutud stress ja tugimeetmed Eesti Maaülikooli näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kukk, Aino; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pildiseeriate järgi jutustamine 3-7 aastastel lastel
(Tartu Ülikool, 2013) Hanni, Rita; Tulviste, Tiia, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida eri vanuses laste oskust pildiseeriate abil narratiive luua, pöörates tähelepanu laste lausungite arvule, keerukusele ja sõnavara mitmekesisusele. Samuti huvituti konkreetsete piltide mõjust narratiivide produtseerimisele. Uurimuses osalesid 3-7 aastased eelkooliealised lapsed Lääne-Virumaa ja Harjumaa lasteaedadest. Valimi moodustasid 35 last, kelle emakeeleks on eesti keel ja kelle kõne areng on kulgenud normaalselt. Andmeid koguti kasutades CDI-III (MacArthur-Bates kõne arengu test) esialgses variandis olevaid pildiseeriaid. Lapsed produtseerisid narratiive iseseisvalt, tuginedes etteantud pildiseeria struktuurile. Uurimuse tulemusena selgus ootuspäraselt, et vanuse kasvades hakkavad lapsed moodustama keerukama ülesehitusega lausungeid. Vanusega kasvab nii lausungite keskmine pikkus kui ka kõrvallauseid sisaldavate lausungite esinemissagedus laste narratiivides. Uurimuse tulemused näitasid ka pildi mõju narratiivide produtseerimisele. Neljast esitatud pildiseeriast eristusid olulisel määral ühe seeria põhjal produtseeritud jutustused. Lapsed kasutasid selle pildiseeria põhjal jutustuse loomisel rohkem sõnu ning nende sõnavara oli mitmekesisem.
Soolised ja vanuselised erinevused emotsiooni kandvate sõnade väljendamises ema ja lapse vahelistes meenutusvestlustes
(Tartu Ülikool, 2014) Kaldmäe, Mari; Tõugu, Pirko, juhendaja; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida sooliseid ja vanuselisi erinevusi emotsiooni kandvate sõnade väljendamises emade ja 3- ja 4-aastaste laste poolt nendevahelistes meenutusvestlustes. Valimi moodustasid 70 eesti ema-lapse paari. Kõigil paaridel paluti vestelda omavahel kahest koos jagatud minevikusündmusest. Ühtegi juhist ega teemat ette ei antud. Analüüs näitas, et ei ilmnenud ühtegi statistiliselt olulist erinevust soost ega vanusest lähtuvalt. Arutatakse töö tulemuste ja nende võimalike põhjuste üle.
Stressiga toimetuleku kursuse POD-TEAMS kohandamine eesti keelde ja piloteerimine Eesti koolinoorte valimil
(Tartu Ülikool, 2024) Ambrosius, Aina; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorukiiga on haavatav aeg psühholoogiliste häirete kujunemise osas. Depressioon ja ärevushäired on noorukieas enim esinevad psüühikahäired. Depressiooniriskis on hinnanguliselt ligi pooled Eesti 15–17-aastased tüdrukud, mistõttu on oluline pakkuda ennetavaid sekkumisi noorukite toetamiseks ja riski vähendamiseks. Noorukite depressiooni ennetamiseks Eesti koolikeskkonnas valiti stressiga toimetuleku kursus POD-TEAMS, mis tugineb psühhohariduslikel, kognitiivsetel ja käitumuslikul strateegiatel, mille eesmärk on emotsionaalsete oskuste arendamine. Pilootuuringu eesmärk oli testida kursuse teemade ja materjalide arusaadavust ja kasulikkust ning koguda andmeid kursuse täiendamiseks. Sekkumine viidi läbi kahes Eesti õppeasutuses. Uurimustulemuste kohaselt olid depressiooni ennetuseks kohandatud sekkumise teemad sihtgrupi noorukitele valdavalt arusaadavad ja eesti keelde adapteeritud materjalid toetasid noorukite hinnangul käsitletud teemade omandamist. Uuritavad hindasid kasulikuks eelkõige selgelt struktureeritud kognitiivseid ja käitumuslikke strateegiaid, omandatud teadmisi ja grupitegevusi. Uuritavate subjektiivsetes hinnangutes vaimsele heaolule ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi sekkumise eelsel ja järgnenud mõõtmisel. Sekkumise järgselt olid suurema osalejate arvuga sekkumisgrupi emotsioonide regulatsiooni raskuste hinnangud kõrgemad sekkumise eelsest, mis viitab suurematele raskustele. Kursuse hinnangutes oli aktiivsem tundides kaastöötamine positiivses seoses tundide meeldivuse ja kasulikkuse hinnangutega ning nelja esimese tunni kasulikkust kõrgemalt hinnanud õpilased töötasid aktiivsemalt kaasa kursuse teises pooles. Valdavalt hindasid uuritavad kursust kasulikuks ja meeldivaks. Kursuse tundide kestuseks soovitati 60 minutit ja grupi suuruseks ligikaudu 15 osalejat. Sekkumise võimaliku mõju hindamiseks peaks kaasama kontrollgrupi.
Väikelaste kõne arengu seos lugemis- ja kirjutamisoskusega eelkoolieas
(Tartu Ülikool, 2014) Mere, Rainer; Urm, Ada, juhendaja; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti väikelaste kõne arengu seost keeleoskustega eelkoolieas. Uurimus põhineb vanemate poolt täidetava MacArthuri testi vanema vanuserühma versiooniga kogutud andmetel 1;4 – 2;6 aasta vanuste eesti keelt emakeelena kõnelevate ja terviseprobleemideta laste sõnavara ja sõnavara kasutuse kohta (N=29). Esimesel mõõtmiskorral oli laste vanuseks 1;4 – 2;5 aastat (M= 1;8, SD= 4,7 kuud) ja teisel mõõtmiskorral 5;0 – 6;0 (M= 5;6, SD= 3,5 kuud) aastat. Leiti, et laste lausete moodustamise oskus esimesel mõõtmisel ennustas statistiliselt olulisel määral laste hilisemat tähtede tundmise oskust (W= 8,753 ; p=0,003). Ühtlasi leiti, et tähtede tundmise oskus on tugevasti seotud lugemis- ja kirjutamisoskusega (W= 33,809 ; p= 0,000 ja W= 22,601 ; p= 0,000). Samuti leidis osaliselt kinnitust hüpotees, et dekontekstualiseeritud kõne kasutamine esimesel mõõtmiskorral ennustab statistiliselt olulisel määral lapse hilisemat lugemis- ja kirjutamisoskust. Nimelt ilmnes, et tuleviku sündmustest rääkimise oskus teisel eluaastal ennustab hilisemat kirjutamisoskust (W= 5,187; p= 0,023).