Sirvi Autor "Vainikko, Eero, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

A conjugate gradient solver library for the Playstation 3
(Tartu Ülikool, 2010) Laasik, Toomas; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Causally Consistent Reversible Debugger for MPI Applications
(Tartu Ülikool, 2022) Martens, Ott-Kaarel; Vainikko, Eero, juhendaja; Kuhn, Stefan Hermann, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Writing programs for parallel computation is a process significantly more difficult than programming for sequential execution. Debugger tools are of use in multiple stages of software development including implementation, analysis and maintenance. Some sophisticated debuggers offer – in complement to generic debugging commands – reversible debugging commands, providing the ability to progress backwards in the program execution in some form. MPI (Message Passing Interface) is a widely used standard for developing parallel programs. In this thesis, the implementation of a causally debugger for MPI applications offering reversible debugging commands while being capable of maintaining causal consistency is presented. The debugger utilises a distributed independent checkpointing mechanism to record the execution of the MPI application and coordinated restore mechanism to support reversible debugging of the MPI application. To the best of the author’s knowledge, this is the first debugger for MPI implementing this kind of checkpointing mechanism to enable reversible debugging. The produced tool demonstrates the viability of this checkpoint-restore mechanism to enable reversible debugging for parallel computation.
Design and applications of a real-time shading system
(2004) Tehver, Mark; Vainikko, Eero, juhendaja
Development of computational model for nuclear energy systems analysis: natural resources optimisation and radiological impact minimization
(2018-05-17) Auzans, Aris; Tkaczyk, Alan Henry, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Paljud riigid püüavad piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja püüavad keskenduda süsinikuvabadele energiaallikatele, mistõttu on tuumaenergia jätkuva arutelu teema, et laiendada kogu maailma energiatootmise segmenti ja katta baaskoormuse nõudeid. On vaja hinnangut turul pakutavatele uraanitarnetele ja vastavat ressursside optimeerimise konteksti, tegemaks otsuseid, mis mõjutavad tuumaenergia pikaajalist arengut, ning hoiatab poliitikakujundajaid võimalikest uraaniturul toimuvatest muutustest, et aidata teha tehnoloogilisi valikuid. Käesoleva töö eesmärgiks on demonstreerida ja katsetada arenenud simulatsioonimeetodeid ja kontseptsioone, et luua realistlikumaid kütusetsüklite simulaatoreid ja seeläbi luua otsusetegijatele vajalik abivahend. Lisaks lahendab töö optimeerimisparadigma, leidmaks soodsaima tuumakütusetsükli tehnoloogia, mis aitab säästa loodusvarasid, suudab minimiseerida kõrgetasemelist radioaktiivsete jäätmete mõju loodusele ja vähendades tuumamaterjalide levikust tulenevat
Friend-to-friend computing
(Tartu Ülikool, 2008) Kraaner, Keio; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
GPU-accelerated Domain Decomposition Methods for Helmholtz equation
(Tartu Ülikool, 2024) Mammadov, Ziya; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Helmholtzi võrrand, mida kasutatakse erinevates valdkondades, näiteks akustika, optika ja seismoloogia, on osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab lainete tekkimist erinevates füüsikalistes süsteemides. Helmholtzi maatriks saadakse antud ülesande diskretiseerimisel numbriliseks lahendamiseks, kasutades lõplike diferentside või lõplike elementide meetodeid. Praktikas võib Helmholtzi võrrandi numbriline lahendamine olla keerukas nii probleemi suuruse kui ka maatriksi spektraalsete omaduste tõttu. Käesolev lõputöö uurib iteratiivseid meetodeid Helmholtzi võrrandi lahendamiseks kiirendades arvutusi kasutades GPU võimsust. Iteratiivses protsessis rakendatakse eelkonditsioneerijana spetsiaalset alampiirkondadeks jagamise meetodit, Restricted Additive Schwarz’i meetodit, mis võimaldab GPU-d kasutada samaaegselt mitme alampiirkonna lahendajana. Sel eesmärgil sai realiseeritud spetsiaalne Kaasgradientide kompleksarvuline blokk-lahendaja PyOpenCL-s mitme samaaegse parempoole vektori jaoks. Sooritatakse eksperimente diskretiseeritud Helmholtzi võrrandi lahenduse jõudluse hindamiseks, võrreldakse erinevate tehnikate tõhusust sõltuvalt alampiirkondade lahendamiseks kasutatavast meetodist.
Keskse volituste haldamise infosüsteemiga Pääsuke liidestumine Patsiendiohutuse and-mekogu näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Hain, Holden Karl; Jäger, Margus, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this thesis was to develop the authentication and authorization functionality for the Estonian Patient Safety Database application and thereby contribute to the Estonian e-Government codebase. As part of the login process, the central access management system Pääsuke, created by the Estonian Information System Authority, is utilized. The thesis fo-cuses on modern software engineering technologies and architectural patterns such as mi-croservices. Additionally, it provides an overview of the usage of Pääsuke and the entire integration process using the example of the given application, offering insights into the utilization of Pääsuke in similar projects from both theoretical and practical perspectives. The developed application fulfills both functional and non-functional requirements set for the project and successfully utilizes Pääsuke for authorization management.
lntegration of 3.5G radio base station in radio access network
(Tartu Ülikool, 2009) Bachmann, Heigo; Vainikko, Eero, juhendaja; Vaus, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Multiedastus arvutivõrkudes
(2010-06-04T10:16:52Z) Kukk, Erkki; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut; Vainikko, Eero, juhendaja
Töö annab ülevaate multiedastuse aadresseerimisest, erinevat liiki jaotuspuudest, millel multiedastuspakette edastatakse ning milliste kriteeriumite põhjal marsruuterid neid edastamisotsuseid teevad. Järgneb ülevaade multiedastusgrupi haldamisest hostide ja marsruuteri vahel, kasutades IGMP protokolli ning multiedastusgrupi haldamisest sageli nende vahele jäävas kommuteeritud võrgus olevates kommutaatorites, mis tegelevad IGMP protokolli pealt kuulamisega. Antakse ka ülevaade asutuse võrgus kasutatavatest multiedastuse marsruutimisprotokollidest DVMRP ja PIM ning nende käivitamisest Cisco marsruuteritel.
OGCE (Open Grid Computing Environments)
(Tartu Ülikool, 2006) Türk, Raido; Vainikko, Eero, juhendaja
Paralleelarvutused optsiooni hinna leidmise numbrilistes meetodites
(2021) Utt, Meelis; Vainikko, Eero, juhendaja; Raus, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Optsioon on finantsinstrument, mis annab optsiooni omanikule õiguse, aga mitte kohustuse osta või müüa mingit riskantset vara. Keerulisemate optsioonide hinna leidmise jaoks on vaja kasutada numbrilisi meetodeid: võremeetodid (binoom- ja trinoommeetod), Monte Carlo meetodid ning diferentsiaalmeetodid. Selleks, et arvutamisele kuluvat aega vähendada, saab kasutusele võtta paralleelarvutamise. Käesolevas töös uuritakse Euroopa, Ameerika ja Aasia optsioonide hinna paralleelselt arvutamist binoomvalemi ja Monte Carlo meetodiga. Paralleliseerime binoomvalemit Euroopa optsiooni hinna arvutamiseks, Monte Carlo meetodit: mitme alusvaraga Euroopa korvoptsiooni, Ameerika ning fikseeritud täitmishinnaga Aasia optsiooni hinna arvutamiseks. Töö raames kirjutatud koodid on kättesaadavad avalikust repositooriumist https://github.com/moledoc/parcompfin.
Privacy-preserving parallel computations for graph problems
(2023-05-15) Anagreh, Mohammad; Vainikko, Eero, juhendaja; Laud, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Turvalisel mitmeosalisel arvutusel põhinevate reaalsete privaatsusrakenduste loomine on SMC-protokolli arvutusosaliste ümmarguse keerukuse tõttu keeruline. Privaatsust säilitavate tehnoloogiate uudsuse ja nende probleemidega kaasnevate suurte arvutuskulude tõttu ei ole paralleelseid privaatsust säilitavaid graafikualgoritme veel uuritud. Graafikalgoritmid on paljude arvutiteaduse rakenduste selgroog, nagu navigatsioonisüsteemid, kogukonna tuvastamine, tarneahela võrk, hüperspektraalne kujutis ja hõredad lineaarsed lahendajad. Graafikalgoritmide suurte privaatsete andmekogumite töötlemise kiirendamiseks ja kõrgetasemeliste arvutusnõuete täitmiseks on vaja privaatsust säilitavaid paralleelseid algoritme. Seetõttu esitleb käesolev lõputöö tipptasemel protokolle privaatsuse säilitamise paralleelarvutustes erinevate graafikuprobleemide jaoks, ühe allika lühima tee, kõigi paaride lühima tee, minimaalse ulatuva puu ja metsa ning algebralise tee arvutamise. Need uued protokollid on üles ehitatud kombinatoorsete ja algebraliste graafikualgoritmide põhjal lisaks SMC protokollidele. Nende protokollide koostamiseks kasutatakse ka ühe käsuga mitut andmeoperatsiooni, et vooru keerukust tõhusalt vähendada. Oleme väljapakutud protokollid juurutanud Sharemind SMC platvormil, kasutades erinevaid graafikuid ja võrgukeskkondi. Selles lõputöös kirjeldatakse uudseid paralleelprotokolle koos nendega seotud algoritmide, tulemuste, kiirendamise, hindamiste ja ulatusliku võrdlusuuringuga. Privaatsust säilitavate ühe allika lühimate teede ja minimaalse ulatusega puuprotokollide tegelike juurutuste tulemused näitavad tõhusat meetodit, mis vähendas tööaega võrreldes varasemate töödega sadu kordi. Lisaks ei ole privaatsust säilitavate kõigi paaride lühima tee protokollide hindamine ja ulatuslik võrdlusuuringud sarnased ühegi varasema tööga. Lisaks pole kunagi varem käsitletud privaatsust säilitavaid metsa ja algebralise tee arvutamise protokolle.
Relative mobile positioning using GSM cells
(Tartu Ülikool, 2008) Talimaa, Tauno; Otsason Veljo, juhendaja; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tarkvara testimissüsteemid GRID-il
(Tartu Ülikool, 2006) Kivi, Anti; Vainikko, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility
(2024-11-08) Vajakas, Toivo; Vainikko, Eero, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamus inimestest kannab endaga kaasas mobiiltelefoni. Sisselülitatud telefoni ligikaudne trajektoor on hästi nähtav mobiilsidevõrgus, millega ta on ühendatud. Need andmed on operaatoril juba “tasuta” olemas. Inimeste liikuvuse mustrite tuvastamisel on suur väärtus mitmes mõttes. Planeerimise otsuste tegemisel on hädavajalik teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad – kus päeval tööl käivad, mis teid mööda liiguvad, kuidas muutub inimeste käitumine aastaajati jne. Liikumismustrite tuvastamise põhimeetod on tuvastada üksikisikute trajektoorid ja need siis agregeerida üldistatud jaotusteks, mida kasutada planeerimises. Mõnes riigis on trajektooripõhised andmed kasutusel ka asukohapõhises otsereklaamis (ingl. k. location based advertising), kus kasutajat profileeritakse individuaalselt tema asukoha või liikumismustrite alusel. Nende andmete kasutamisel on takistuseks see, et andmete täpsus jätab soovida. Mobiilsidevõrk ei ole ehitatud selleks, et jälgida pidevalt mobiilide asukohta. Töös on käsitletud järgmisi asukohainfo täpsustamise meetmeid: 1. Võrgusisese antennivahetuse statistika alusel tunnistada teatud näivad liikumised ebatõenäoliseks – kui inimene näiliselt “hüppab” mitme antenni vahel ebarealistliku kiirusega. 2. Täpsustada ülekattega antennide piirkonnas asukoha tõenäosust Bayes'i statistika meetoditega – kui mobiil on mitme antenni mõjualas, siis seal on konkreetsel ühel antennil väiksem tõenäosus ühenduda antud mobiiliga. 3. Autor pakkus kirjanduses pakutud parendusi Kalmani filtril põhinevale metoodikale, mis eristab positsioneeritava objekti paigalseisu ja liikumise episoode. 4. Statistiliselt avastada mobiilsidevõrgu kirjelduses vigu, mis moonutavad andmeid, näiteks kahe antenni andmed on võrguplaanis ära vahetatud, sellega trajektooris inimene satuks näiliselt ühe antenni alast teise antenni alasse. Muidugi on vaja garanteerida üksikisikute õigus privaatsusele vastava riigi õigusruumis. See on väljaspool selle töö skoopi.