Browsing by Author "Valge, Kalle"

Now showing 1 - 2 of 2

Infotöötlust soodustava slaidiesitluse koostamine: interaktiivne õppematerjal õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2024) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Slaidiesitlus on meedium, mida kasutatakse laialdaselt mistahes informatsiooni kuulajani viimiseks. Slaidiesitluse roll on toetada esitlejat, lihtsustades informatsiooni töötlemist kuulaja peas ning suunates tema tähelepanu. Kuigi slaidiesitlustarkvarad on olnud olemas juba aastakümneid, ei ole kuulaja psühholoogilisi piiranguid austava slaidiesitluse koostamise praktikad laialt levinud. Sagedasti kuhjatakse slaidile liiga palju teksti, see ilmub ühekorraga ning ka teksti suurus on teksti kiireks haaramiseks üldjuhul liiga väike. Need kõik on tegurid, mis pärsivad kuulaja informatsiooni töötlemise võimet. Kuna tegemist on laialt levinud probleemiga, otsustasin ma luua oma magistritööna loovtöö, mille vorm on e-õppematerjal. Õppematerjal on tasuta, praktiline ja tutvustab läbijale kuulaja psühholoogilisi piiranguid informatsiooni töötlemisel. Lisaks sisaldab see rohkelt demonstratsioone ja harjutusi, et välja pakutud lahendused ka läbija oskustesse kinnistuks. Õppematerjali suunasin ma ennekõike üldhariduskoolide õpetajatele, sest kuigi slaidiesitlusi kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades, mõjutavad õpetajate slaidiesitluste loomise praktikad ka tulevast põlvkonda. Samuti võimaldab keskendumine õpetajatele kõnetada korraga küllalt suurt populatsiooni. Minu eesmärk on muuta õpetajate seas slaidiesitluste loomise sotsiaalset praktikat, milleks rakendan Vihalemma, Kelleri ja Kiiseli (2015) modifitseeritud praktikateooriat. Minu magistritöö on jätk minu bakalaureusetööle (2021), kus uurisin samuti slaidiesitlustega seotud psühholoogilisi piiranguid. Käesolev magistritöö kuulub kolmeosalisse projekti, kus osalen materjali autorina mina, kasutajauuringute läbiviijana Roosi Hallik (2024) ja õppematerjali tulemuslikkuse mõju mõõtmisega tegelev Arleen Rillo (2024). Töö jooksul tegin ma teoreetilise ülevaate nii e-õppematerjalide koostamisest, praktikateooriast, kasutajauuringutest kui õppematerjali mõju uurimise võimalustest. Seejärel kirjeldasin oma disainivalikuid õppematerjali koostamisel ning andsin põhjendused, miks ma just nii lähenesin. Pärast õppematerjali valmimist koostasin ka projekti elluviimise refleksiivse analüüsi, kus toon välja materjali senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning annan hinnagu enda sisemisele arengule õppematerjali koostamise jooksul. Viimaseks pakun ka välja võimalused õppematerjali levikule kaasa aidata.
Presentatsiooni analüüsi meetodi koostamine ja testimine
(Tartu Ülikool, 2021) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on laias kasutuses mistahes hariduslikes asutustes, samuti on programm vaikimisi esitlustööriistaks paljudes nii avalikes kui kommertslikes organisatsioonides, kus on tarvis midagi esitleda. Hoolimata pikast ajaloost – Microsoft PowerPoint loodi 1987. aastal – ei ole hea esitluse koostamise põhimõtted endiselt laialt levinud. Eesti keelde ei ole Powerpointi praktilise kasutamise kohta tänaseni ühtegi teadustööd tõlgitud, kuid minule teadaolevalt puudub ka kogu maailmas selline mudel, mis koondaks mitmete teadlaste presentatsioonialaseid tekste ning pakuks nii esitluse loojale kui uurijale praktilist tuge slaidide koostamisel või analüüsimisel. Mina lõin oma bakalaureusetöös inimese kognitiivseid piiranguid arvestama suunava neljatasandilise mudeli, milleks kasutasin eelkõige Stephen Kosslyni ja Richard E. Mayeri presentatsioonide uurimise printsiipe. Lisaks kaasasin ka visuaalsete elementide tajumisele keskenduvat geštaltteooriat ning paljude teiste töid nii psühholoogiast, kommunikatsiooniteooriast kui haridusest. Mudeli testimise meetodina kasutasin normatiivse loomuga deduktiivset sisuanalüüsi. Mudelisse sünteesisin 20 küsimust, millele vastamise järel võiks mudeli kasutajale selge olla, kas ja kus esitluse kitsaskohad peituvad ning mida kuulaja arusaamise parandamiseks muuta tasuks. Minu mudeli põhieesmärk on olla abimees esitluse koostajale, kuid ka tõhus tööriist esitluse uurijale. Oma bakalaureusetöös ei hinda ma esitluse juurde kuuluvat sõnalis-vokaalset modaalsust ehk esinemist. Mudel andis testimisel häid tulemusi nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses analüüsis ning teenib oma eesmärki esitluse loomist ja selle uurimist toetava tööriistana. Tulevikus tuleks mudeli kasutajasõbralikkust uurida ka teiste inimeste peal, samuti vajab kontrollimist, kas kuulajad on paremini meelestatud ning tõepoolest just sellisest esitlusest rohkem informatsiooni saavad, mis minu loodud mudeliga positiivses kooskõlas on.