Browsing by Author "Valk, Aune"

Now showing 1 - 10 of 10

Analüüs eesti keele õppe tõhustamisest põhikoolis
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Valk, Aune
Käesoleva analüüsi eesmärk on anda ülevaade eesti keele oskusest, selle õppimisest ja õpetamisest eesti keelest erineva emakeelega põhikooli õpilaste hulgas. Eesti keele õppe ja eestikeelse õppe küsimus on Eestis olnud prioriteet alates taasiseseisvumise aja algusest – hoiakud on paranenud ja eesti keele valdamise tase noorte seas on märgatavalt tõusnud, samas on selles vallas on veel mitmeid väljakutseid.
Analysis: Labour Market Success of Vocational and Higher Education Graduates
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Jaggo, Ingrid; Reinhold, Mart; Valk, Aune
Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis : [artiklikogumik] [Helisalvestis]
(2003) Valk, Aune; Realo, Anu
Haridus ja oskused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Valk, Aune; Silm, Gerli
Käesolevas aruandes analüüsitakse PIAACi, Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Kutseregistri andmete alusel peamiselt kahte teemat. Esiteks uuritakse, kes ja miks õpivad Eestis kauem ning milline on erinevate tegurite roll haridustee pikkuse kujunemisel, hinnates muuhulgas riigieksamitulemuste tähtsust ja eri gruppide haridustee erinevusi. Teiseks analüüsitakse formaalhariduse ja teiste tegurite rolli, hindamaks infotöötlusoskuste taset ja muutumist. Vaadatakse eri haridustasemete ja õppevaldkondade lõpetanute oskusi ning meeste ja naiste oskuste erinevusi. Eraldi pööratakse tähelepanu õpetajate ja õpetajakoolituse lõpetanute oskustele. Täpsemalt vaadatakse ka kutsekvalifikatsioonide kohta oskuste ja hariduse kõrval tööturul.
Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs 2016
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2016) Valk, Aune; Serbak, Kadi; Järve, Janno; Seppo, Indrek; Räis, Mari Liis; Reinhold, Mart; Selliov, Rena
Haridus- ja Teadiministeeriumi aasta-analüüs annab analüütilises kontekstis detailse ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkondade olukorrast 2015. aasta seisuga. Positiivsetest arengutest on näiteks välja toodud head PISA tulemused, õpetajate palgatõus viimasel viiel aastal, kõrgharidusega 30-34aastaste inimeste osakaalu kasv, võõrkeeleoskuste kasv, Eesti teadustöö hea tase jne. Mitmele valdkonnale (nt madala haridustasemega mitteõppivate noorte suhteliselt suur osakaal, mitte-eestlaste eesti keele oskuse madal tase, teadus-arendusalaste investeeringute madal tase jne) tuleks pöörata suuremat tähelepanu. Sellest lähtuvalt on lisaks üldisele analüüsile keskendutakse seitsmele haridusvaldkonna kriitilisemale teemale: madala haridustasemega noored; õpetajaameti atraktiivsus; põhikoolijärgsed haridusvalikud; täiskasvanute osalus elukestvas õppes; eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus; soolised lõhed hariduses; võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus - koolivõrk ja erakoolide rahastamine.
Õpetajate oskused PIAAC andmete baasil
(2013) Valk, Aune
PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida erinevaid küsimusi. Uuringu esmaste tulemuste üldine ülevaade ilmus eesti keeles 8. oktoobril 2013 ning on kättesaadav veebilehel www.hm.ee/piaac. 2014 - 2015 on PIAAC andmete baasil plaanis avaldada HTM eestvõttel kokku 7 temaatilist aruannet. Lisaks põhjalikele aruannetele, teeme aga ka väiksemaid väljavõtteid andmetest ning avaldame neid HTM kodulehel. Käesolev väljavõte keskendub õpetajate ja õpetajakoolituse lõpetajate infotöötlusoskustele.
Õppekava arendamise juhendmaterjal
(Archimedes, 2009) Rutiku, Siret; Valk, Aune; Pilli, Einike; Vanari, Kätlin
Quo vadis, Eesti kõrgharidus? Uuringud 2005–2007
(2008) Pilli, Einike; Valk, Aune
Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Halapuu, Vivika; Valk, Aune; Haridus- ja Teadusministeerium
PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille eesmärgiks on mõõta täiskasvanute (16–65-aastaste inimeste) funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemi-lahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas ning lisaks neile ka lugemise aluseks olevaid baasoskusi. Uuringu algatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, andmekogumine leidis aset ajavahemikus august 2011 – aprill 2012. Eestis oli andmekogumise ajal kasutusel ka uuringu eestipärasem nimetus „TEAN ja OSKAN“.
Two facets of ethnic identity: pride and differentiation
(2001) Valk, Aune