Sirvi Autor "Vanker, Elsa" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Pigmentide ja värvainete uurimine fluorestsentsspektromeetria meetodil
    (Tartu Ülikool, 2021) Vanker, Elsa; Selberg, Sigrid; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös uuriti erinevate pigmentide, nii sideainega kui ilma, ja värvainetega värvitud villakiudude proovide fluorestsentsispektreid, et selgitada välja, mil määral on fluorestsentsspektromeetria meetod kasutatav ühe meetodina aitamaks pigmente ja värvaineid tuvastada. Tulemuste hindamiseks koostati saadud andmetest programmiga R ergastus- ja emissioonimaatriksid, millelt saab näha, kas ja kui intensiivselt proov fluorestseerib, kus asub(vad) proovi emissioonimaksimum(id) ja kui karakteristlikud on spektrid. Pigmentide tuvastamiseks see meetod pigem ei sobi, sest spektrid ei ole piisavalt karakteristlikud ja sideaine segab mõõtmist liiga palju. Tekstiilikiududele kantud värvaineid on selle meetodiga parem analüüsida, sest enamasti villa enda emissioon ei sega mõõtmisi. Sellegipoolest ei saa ainult fluorestsentsspektromeetria abil kindlalt öelda, mis värvainega on tegu ja seetõttu tuleks kaasata tuvastamiseks ka teisi meetodeid.
  • Pisipilt
    Kirje
    Värvitud kiudude uurimine fluorestsentsspektromeetria meetodil
    (Tartu Ülikool, 2023) Vanker, Elsa; Selberg, Sigrid; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös uuriti mitmeid erinevate värvainetega värvitud villakiudude proove fluorestsentsspektromeetria meetodil, et koostada võrdlusproovide kataloog. Töö teiseks eesmärgiks oli erinevate vereva vöödikuga (Cortinarius sanguineus) värvitud villakiudude proovide analüüsimine, mille korral oli kiudusid värvides kasutatud erinevaid peitse, et aru saada, kuidas erinevad peitsid võivad mõjutada saadud ergastus- ja emissioonispektreid. Saadud andmetest koostati ergastus- ja emissioonimaatriksid, millelt näeb, kuidas spektri karakteristlikus võib muutuda erinevate peitsidega. Kuigi võib näha, kas peitsi kasutamine muudab spektrit, ei saa ainult fluorestsentsspektromeetria abil kindlalt öelda, millist peitsi on kasutatud. Tähtis osa töö jooksul oli ka kahelt pärandväärtusega vaibalt saadud proovide analüüsimine ja hiljem nende võrdlemine võrdlusproovidega, et näha kas võrdlusproovide abil on võimalik teada saada, milliste värvainetega on uuritud vaipu värvitud