Browsing by Author "Vare, Pille-Riin"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Depressiooniravi efektiivsus ja selle võimalik geneetiline taust: TÜ Eesti Geenivaramu poolt läbi viidud uuringu analüüs(Tartu Ülikool, 2017) Vare, Pille-Riin; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kuidas muutub depressiooni raskusastet mõõtev MADRS skoor sõltuvalt ravimitest estsitalopraam ja venlafaksiin ning millised geneetilised variandid võivad mõjutada depressiooni ravimivastust. Töö alguses tuuakse välja depressiooni olemus, vajalikud geneetikaga seotud mõisted ning uuringu „Indimed – depressioon“ kirjeldus. Järgnevalt antakse ülevaade töös kasutatavatest statistilistest mudelitest: üldine lineaarne mudel (sh erijuhuna dispersioon- ja kovariatsioonanalüüsi mudelid), logistilise regressiooni mudel ning segamudel. Segamudelite puhul keskendutakse mudelitele, mis sobivad kordusmõõtmistega andmestiku korral ja kus indiviidispetsiifilised parameetrid (vabaliige, regressioonisirge tõus) on vaadeldavad juhuslike parameetritena. Viimase peatüki moodustab uuringu „Indimed – depressioon“ andmete analüüs, kus eespool tutvustatud meetodeid kasutades selgitatakse välja, millistest geneetilistest variantidest võib depressiooniravi efektiivsus 153 vähemalt mõõduka või korduva depressiooni diagnoosiga patsiendil sõltuda.Item Geneetilise varieeruvuse mõju antidepressantide tarvitamisele TÜ Eesti Geenivaramu andmete põhjal(2019) Vare, Pille-Riin; Fischer, Krista, juhendaja; Krebs, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituutMagistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas geneetiline varieeruvus antidepressantide metabolismis olulisi ensüüme kodeerivates geenides CYP2C19 ja CYP2D6 mõjutab ühe antidepressandi vahetamist teise vastu ja kas üldises antidepressantide kasutamise mustris on erinevusi. Lisaks geneetilistele aspektidele pööratakse tähelepanu ka tausttunnustele sugu, vanus ravi alustamise ajal, pikkus ja kaal. Kõigepealt antakse ülevaade depressioonist ning vajalikest geneetika terminitest. Seejärel kirjeldatakse kasutatavaid statistilisi mudeleid, milleks on logistiline regressioonimudel, Poissoni regressioonimudel, negatiivne binoommudel, Coxi võrdeliste riskide mudel ning konkureerivate riskide mudel (nn Fine ja Gray mudel). Töö viimase osa moodustab Eesti Geenivaramu andmete analüüs, mille käigus uuritakse seoseid geneetilise varieeruvuse ning tausttunnuste ja erinevate välja ostetud ravimite retseptide arvu, üldise retseptide arvu ja depressiooniravimi vahetamise vahel. Poissoni mudeli hindamise tulemusena selgus, et need, kellel esineb deletsioon geenis CYP2C19, on kasutanud rohkem erinevaid ravimeid. Fine ja Gray mudeli põhjal sai järeldada, et neil, kellel ensüümi CYP2D6 aktiivsusgrupp viitab aeglasele metaboliseerimisele, on suurem risk ravimi vahetamisele kui normaalsetel metaboliseerijatel.