Browsing by Author "Vassil, Kristjan, juhendaja"

Now showing 1 - 12 of 12

E-valimiste poliitiline kallutatus
(Tartu Ülikool, 2013) Haljasmets, Karl; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Economic conditions and incumbent support: when and how does the economy matter?
(2016-10-18) Talving, Liisa; Ehin, Piret, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Akadeemilisest kirjandusest on teada, et majanduse ja valimistulemuste vahel on tugev seos. Valijad peavad võimulolijaid riigi majanduse eest vastutavaks: valitsusparteide toetus kasvab, kui majandus kosub, ning kannatab, kui majandusel läheb kehvasti. Paraku ei ole aga kõikide valimiste tulemused ühtmoodi majandusest tingitud. Majanduslik hääletamine esineb sageli, kuid mitte alati ega igal pool, ja pole päris selge, miks see nii on. Hiljutine finants- ja majanduskriis näitas selgelt nende kahe nähtuse vahelise seose ebastabiilsust. Kriisi ajal koges valdav enamik läänemaailma riikidest sügavat majanduslangust, mis klassikalistest teooriatest lähtudes peaks viima tõsiste poliitiliste tagajärgedeni. Mitmed Euroopa valitsusparteid saidki valimistel armutult lüüa, ent mitmetel teistel õnnestus oma positsioon säilitada või seda isegi tugevdada. Majandusliku hääletamise ebastabiilsus oli ka selle väitekirja kirjutamise ajendiks. Kui seost majanduse ja valimiste vahel ei eksisteeri, siis on valijate võimalused võimulolijaid majandustulemuste eest vastutavaks pidada piiratud, mis omakorda jätab viimastele vabad käed ellu viia neile sobivaid poliitikaid, isegi kui need ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kui aga demokraatliku vastutuse mehhanism toimib, siis on kodanikel võimalik osaleda otsustusprotsessides ja kaasa rääkida selles, milliseks riigi poliitikad kujunevad. Väitekiri käsitles majanduslikku hääletamist kolmest aspektist. Esmalt uuris töö majanduse ja poliitilise toetuse vahelise seose üldist tugevust. Analüüs, mis põhines mahukal küsitlusandmestikul erinevatest Euroopa riikidest ja ajahetkedest, näitas, et majanduslikel kaalutlustel on tugev mõju valijate poliitilistele eelistustele. Riigi majanduse käekäik on arenenud riikide kodanike jaoks oluline – seda jälgitakse ja võetakse oma poliitiliste eelistuste kujundamisel arvesse. Teiseks uuris töö, mil moel mõjutas majanduslikku hääletamist finants- ja majanduskriis ja leidis, et statistiline seos majanduse ja hääletamise vahel jäi sarnasele tasemele, isegi ajal, mil Euroopat raputas viimaste aastakümnete tugevaim majanduslangus. See viitab asjaolule, et majandusliku hääletamise mehhanism on välistele šokkidele võrdlemisi immuunne. Viimaks tõi töö välja uudse dimensiooni majanduslikus hääletamises, suunates fookuse majanduspoliitikale. Analüüs näitas, et majanduskriisi järel pöörasid kodanikud fiskaalpoliitikatele enam tähelepanu kui varem, ja mitmel pool karistati valitsusparteisid karmide kärpemeetmete eest. Veelgi enam, majanduspoliitikad on tavapäraste tegurite kõrval kerkinud üheks keskseimaks teguriks, mis indiviidi valimisotsust määravad, viidates asjaolule, et majandusliku hääletamise fenomen on muutunud mitmetahulisemaks.
Eesti parlamendierakondade kommunikatsioon Facebookis
(Tartu Ülikool, 2016) Aruoja, Alina; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti parlamendierakondade kommunikatsiooni Facebookis valimistevahelisel perioodil. Kuna poliitika on muutunud üha rohkem sõltuvaks meediast ja Facebook on kiiresti kasvanud ning on populaarseim sotsiaalmeedia kanal, siis otsustasin vaadata, mil moel erakonnad antud kanalit ära kasutavad. Samuti ei ole erakondade Facebooki-kommunikatsiooni sellisel moel, minu teada, Tartu Ülikoolis varem analüüsitud. Bakalaureusetöö raames tegin kontentanalüüsi kuue erakonna kõikidele Facebookipostitustele, mis olid tehtud 2015. aasta oktoobris ja novembris ning 2016. aasta märtsis. Saadud andmetest lähtuvalt analüüsisin, kui tihti erakonnad Facebookis postitavad, mis teemadel nad postitavad ning kui aktiivsed on need postitused, mida hindasin läbi postitustele saadud meeldimiste, jagamiste ja kommenteerimiste arvu. Et näha ka nende postituste taha, viisin läbi intervjuud erakondade Facebooki-lehtede eest vastutavate kommunikatsiooniinimestega. Teoreetilises käsitluses tõin välja erinevate autorite seisukohti poliitilise mediatiseerumise teemal, mille kohaselt kujundab meedia ühiskonda ning poliitikat ja vahetul elektroonilisel meedial on üha suurem mõju. Poliitilise kommunikatsiooni käsitluse all kirjeldasin, kuivõrd on internet muutnud poliitilist kommunikatsiooni, kuna see on muutnud suhtlust poliitiliste tegijate ja avalikkuse vahel vahetuks ja interaktiivseks. Facebooki kanalikirjelduses tõin välja erinevad viisid, mil moel jõuda oma poliitiliste sõnumitega võimalikult paljude inimesteni. Kontentanalüüsist selgus, et kõikidel erakondadel on erinevad teemad nagu majandus, erakonna siseelu, välispoliitika ja terrorism, pagulased ja immigratsioon, ning valitsemine, mida nad peamiselt Facebookis kajastavad. Üsna suures ulatuses kasutatakse kanalit, et selle kaudu teha ka erinevaid üleskutseid, jagada pilte ning kajastada oma erakonna tegemisi ja siseelu. Samuti selgus, et aktiivseim erakond Facebookis on EKRE, kes postitab rohkem kui teised ning kes ka oma positustele saadavate reaktsioonide osas edestab teisi. IRL ja VE postitavad võrdlemisi palju, kuid nende tulemused postitustele saadavate reaktsioonide osas olid madalaimad, va VE, kelle postitusi jagatakse rohkem. Kõige harvem postitab RE, tema järel KE ja SDE, kellel kõigil olid üsna samas suurusjärgus näitajad nii postituste arvu kui neile saadavate reaktsioonide osas, va KE, kelle postitusi kommenteeritakse rohkem. Intervjuudest selgus, et Facebookis olemist peetakse kõikide erakondade poolt oluliseks. Hinnatakse oma kanali olemasolu, mille kaudu saab vahendamata edastada sõnumeid ning saada ka vastukaja ja tagasisidet oma sõnumitele. Kõik erakonnad kasutavad ka erinevaid nippe, mille kaudu püüavad oma sõnumeid levitada ning jõuda seeläbi võimalikult paljude inimesteni.
Eesti poliitskandaalid aastatel 2009-2013 ja nende mõju parlamendierakondade populaarsusele
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Silver; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kütt, Karmeli; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas magistritöös võetakse uurimuse teoreetiliseks aluseks lähimushääletamise teooria, mis on empiiriliselt mõjuvõimas ning tõestatult oluline ja toimiv kontseptsioon valimiskäitumise uurimises (Singh, Roy 2014: 89). Lähimushääletamise mudeli üheks eelduseks on valija informeeritus poliitilise ja majandusliku keskkonna aspektidest ehk kontseptsiooni võib vaadata kui informatsiooni osas nõudlikku. Sel põhjusel võib eeldada, et mida informeeritum ja mida võimelisem valija uut informatsiooni omandama on, seda tõenäolisemalt hääletab ta lähimushääletamise mudelile kohaselt. Töö on edasiarendus 2013. aastal autori poolt kaitstud bakalaureusetööst (Kütt 2013), mille uurimisküsimus oli, kui suur hulk valijatest hääletab Euroopa Parlamendi valimistel ratsionaalselt. Uuringu tulemustest selgus, et lähimushääletamise mudel on arvestatava seletusjõuga, umbes pooled valijatest hääletasid mudeli kohaselt ratsionaalselt. Magistritöös võetakse sisend sõltumatuks muutujaks bakalaureusetööst ning otsitakse vastust küsimusele, millised individuaaltasandi sotsiaal-demograafilised, hoiakulised ja käitumuslikud tegurid seletavad lähimushääletamist. Magistritöö analüüsi aluseks on Euroopa Parlamendi valimiste uuringu (2009) individuaaltasandi küsitlusandmed ning meetodina kasutatakse multivariatiivset logistilist regressiooni. Empiirilisest analüüsist selgus, et mudeli testimisel statistiliselt olulisi tulemusi välja tuua ei saa olgugi, et teoreetiliselt võib oodata sotsiaal-demograafiliste, hoiakuliste ja käitumuslike tegurite poolset mõju lähimushääletamisele. Lähimushääletamise kõige olulisem ennustaja on see, kui suurt lähedust indiviid kindla erakonnaga tunneb. Vähesemal määral mõjutab lähimushääletamist ka valija sugu ja huvi poliitika vastu. Loodud mudeli peamiseks probleemiks osutus statistilise jõu puudujääk – pärast kodeerimist jäi valimisse puuduolevate andmete tagajärjel järele vaid umbes kolmandik respondente.
Liiklusõnnetuste riskide prognoosimine riiklike vahendite tõhusamaks kasutamiseks
(Tartu Ülikool, 2016) Nauts, Ott; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Riigieelarveliste ressursside võimalused on piiratud, mistõttu tuleb otsida tõhusamaid võimalusi siseturvalisuse tagamiseks. Siseturvalisuse organisatsioonide jaoks on kõige tavapärasemaks sündmuseks, kuhu reageerivad nii politsei-, kiirabi- kui päästeressurss, liiklusõnnetus, kuhu operatiivressursid teevad aastas enam kui 10 000 väljasõitu. Liiklusõnnetused tähendavad ühiskonnale suuri kulutusi, mille mõju ulatub kannatanute isiklikust kahjust riigi majanduseni. Ehkki Eesti avalik sektor on kõrgelt digitaliseeritud, koguvad paraku erinevad riigiasutused rohkelt andmeid vaid oma organisatsiooni esmaste seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Kasutades läbimõeldumalt juba kogutud andmeid, võivad need pakkuda olulist lisaväärtust. Selleks uuriti käesolevas magistritöös, kuidas rasked ilmastikutingimused ja riiklikud pühad avaldavad mõju liiklusõnnetuste toimumisele eesmärgiga planeerida edaspidi tõhusamalt operatiivressursside tegevust ning seeläbi ennetada ohte ja vähendada liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju. Hüpoteese testiti kahe lineaarse regressioonimudeliga andmetöötlusprogrammis RStudio. Tulemustest selgus, et liiklusõnnetusi toimus pigem enam elanikerohkemates piirkondades ning vähem riiklikel pühadel ja neile järgnevatel päevadel. Rasketest ilmastikutingimustest tingituna toimus liiklusõnnetusi rohkem temperatuuril alla -15˚C ja jäite korral, kuid vähem pimedal ajal. Kannatanuga liiklusõnnetusi toimus samuti enam elanikerohkemates piirkondades. Riiklikud pühad ja neile järgnevad päevad kannatanuga liiklusõnnetuste toimumist ei mõjutanud. Raskete ilmastikutingimuste korral ei toimunud oluliselt enam kannatanuga liiklusõnnetusi. Vaid õhuniiskuse tõustes toimus sagedamini kannatanuga liiklusõnnetusi. Omakorda pimedal ajal toimus kannatanuga liiklusõnnetusi harvem. Kuigi mõlemad töös esitatud mudelid osutusid statistiliselt oluliseks, tuleks nii riskide prognoosimisel kui ka operatiivressursside tegevuste planeerimisel kasutada esimest mudelit, mis uuris kõiki liiklusõnnetusi ning mille tunnuste vahel oli keskmise tugevusega seos. Kuna liiklusõnnetuste toimumise ning raskete ilmastikutingimuste, riiklike pühade ja piirkonna elanike arvu vahel olid statistiliselt olulised seosed, tuleks uute andmete lisandumisel analüüsidega jätkata ning kaaluda mudeli täiendamist uute tunnustega.
Majanduskriisi mõju poliitika tegemise Euroopa tasandi tähtsusele ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsusele
(Tartu Ülikool, 2014) Lõbu, Villem; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Poliitilise osaluse kaks aspekti ja nende seosed poliitilise käitumisega
(Tartu Ülikool, 2013) Leiste, Andres; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Problematic smartphone use: behavioral, psychopathological, dispositional, and educational correlates
(2019-06-26) Rozgonjuk, Dmitri; Vassil, Kristjan, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastatel on muret väljendatud liigse nutitelefonikasutusega seotud aspektide üle. Problemaatiline nutitelefonikasutus (PNK) on nähtus, mis sarnaneb käitumuslikule sõltuvusele ja mille all peetakse silmas nutitelefoni kasutusega seotud vaevusi. Uuringutega on näidatud, et PNK on seotud mitmete psüühikahäirete ja viletsamate õpitulemustega. PNK valdkonnas on aga mitmeid uurimata küsimusi, millele käesolevas väitekirjas vastata üritasin. Näiteks: kuidas on seotud enesekohaste küsimustikega mõõdetud PNK rakenduse abil mõõdetud tegeliku nutitelefonikasutusega? Kuidas on nii küsimustiku kui ka rakendusega mõõdetud nutitelefonikasutus seotud vaimse tervise häirete ning häirete riskifaktoritega? Kas päevane depressiivne meeleolu ennustab päevast tegelikku nutitelefonikasutust? Kas üliõpilaste õpihoiakud on seotud PNK-ga ja mis neid potentsiaalseid seoseid selgitada võiks? Uurimuses 1 leidsime, et küsimustikuga mõõdetud PNK oli seotud rakendusega mõõdetud ekraaniaja, aga mitte nutitelefoni kasutamise sagedusega. Ehkki depressiivsus ja ärevus olid seotud PNK-ga, ei olnud nad seotud objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutusega. Päevane depressiivne meeleolu üldiselt ei seostunud päevase tegeliku nutitelefonikasutusega. Uurimuses 2 leidsime, et kõrgema PNK skooridega tudengid kasutavad enam pindmist ja vähem sügavat õpistiili. Seda seost võib põhjendada sagedasem sotsiaalmeedia kasutamine loengutes. Uurimuses 3 leidsime, et soodumus tegeleda asendustegevustega võib põhjustada sagedasemat sotsiaalmeedia kasutamist loengutes ning see võib omakorda viia rohkema PNK-ni. Uurimuses 4 leidsime, et soodumus mitte taluda erinevate olukordadega seotud määramatust võib viia enama mittesotsiaalse sisuga nutitelefoni kasutamiseni, mis omakorda võib viia rohkema PNK-ni. Väitekirjast järeldub, et küsimustikuga mõõdetud PNK on osaliselt seotud käitumuslikult mõõdetud nutitelefonikasutusega, psüühikahäirete riskifaktoritega ja akadeemilise edukusega negatiivselt seotud õpihoiakutega.
Social divisions defining voting behavior: impact of cleavages on party choice
(Tartu Ülikool, 2015) Lillemets, Jüri; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Technological Limitations to the Cost Saving Effect of Remote Internet Voting
(Tartu Ülikool, 2015) Leppik, Ülo; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
This thesis examines remote internet voting (I-voting) in the context of the Downsian (1957) theory of rational voters. I-voting could potentially raise turnout by providing a lower cost method for casting a vote, but only if the technology used is not a hurdle for adoption. Using data from the Estonian E-voters survey I-voters are contrasted to regular voters and change over the time span of 2007 to 2011 is examined. Findings indicate that there is a large difference between the initial cost of I-voting between different levels of technological aptitude, differences remain largely intact over time. When the regular cost of voting becomes too high, even the least adept might vote online.
Valija ratsionaalsuse hindamine 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste küsitlusandmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Kütt, Karmeli; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut