Browsing by Author "Veemaa, Jaanus"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes
    (TÜ rakendusuuringute keskus RAKE, 2016) Villenthal, Anneli; Kaunismaa, Imbi; Veemaa, Jaanus; Talur, Piret; Žuravljova, Maria; Varblane, Uku
    Uuringu eesmärk oli välja selgitada huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused ning nende mitmekesisus ja kättesaadavus kohalikes omavalitsustes, kaardistada noorte osalus huvihariduses ja huvitegevuses ning koostada ülevaade noorsootöötajatest. Selleks koguti andmeid olemasolevatest registritest (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA register, spordiregister, ETAGi kogutud üldhariduskoolide huvitegevuse andmed, EHIS, Eesti äriregister). Lisaks viidi läbi kaks veebiküsitlust: KOVi töötajate ning noorsootöötajate seas. Küsitluse tulemusel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ca 40% eesti noortest vanuses 7-26, kõige enam tegelevad noored nii registriandmete kui küsitlustulemuste põhjal spordi ning muusikaga ning kõige vähem matemaatika ja mõttemängudega ning tehnikaga. Kogutud andmete põhjal on Eestis ligi 3500 huviharidust ja huvitegevust pakkuvat asutust ning hinnanguliselt on kõigis Eesti koolides olemas mingisugused huvitegevuse võimalused, kõige enam spordi valdkonnas. Üldiselt on aga huviharidus koondunud pigem suurema populatsiooniga omavalitsustesse ning väiksemates maapiirkondades ei pruugi olla kvalifitseeritud juhendajaid ja võimalusi huvihariduse pakkumiseks.
  • Thumbnail Image
    Item
    Reconsidering geography and power: policy ensembles, spatial knowledge, and the quest for consistent imagination
    (2014-11-18) Veemaa, Jaanus
    Väitekirja põhihuvi on selgitada, kuidas võimuinstitutsioonid kasutavad geograafilist teadmist ruumiliste poliitikate kujundamisel. Uurimustöö argumendid tuginevad seisukohal, mille järgi ruumiliste poliitikate tõhusus on sõltuvuses kasutatava geograafilise teadmise funktsionaalsest, kontseptuaalsest ja ideoloogilisest sidususest. Väitekiri koosneb neljast teemakohasest uurimusest (Eesti ruumilise identiteedi kujundamine ajaloo- ja geograafiaõpikute tootmise protsessis; Eesti maakondade staatuse visioneerimine teostamata jäänud haldus-territoriaalses reformis aastatel 1997–2003; Balti solidaarsuse argumenteerimine Eesti-Läti riigipiiri taastamise ja piirirežiimi kujundamise protsessis, ning Haparanda (Rootsi) ja Tornio (Soome) piirilinnade rahvusvahelise identiteedi kujundamine). Väitekirja uurimused kinnitavad, et geograafilise teadmise kasutamine ruumiliste poliitikate kujundamisel on tihti vastuoluline, ja poliitikate eesmärke nõrgalt toetav. Võimuinstitutsioonid ei pööra piisavalt tähelepanu institutsionaalse koordineerimise ja strateegilise lähenemise vajalikkusele poliitikate ruumilisel mõtestamisel. Poliitilised agendad ja strateegiad sisaldavad harva viiteid või juhiseid, kuidas tagada geograafilise teadmise kontseptuaalne ja ideoloogiline sidusus poliitikates. Lisaks toovad juhtumuuringud välja kolm olulist tegurit, mille mõju geograafilise mõtestamise tõhususele poliitikate kujundamisel kaldutakse sageli alahindama: kaasamine teadmise mõtestamise protsessi (kes ja millistel tingimustel osalevad), teadmise ajakohastamine (kui poliitikate eesmärgid reformiprotsessi käigus muutuvad või teisenevad) ning teadmise kaalutletud vahendamine (arvestamine ruumiliste poliitikate mõjudega).