Browsing by Author "Veeret, Diana"

Now showing 1 - 2 of 2

Eesti elanike finantskäitumist mõjutavad tegurid tarbimis- ja kiirlaenude võtmise näitel perioodil 2006-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Veeret, Diana; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Finantsotsused mõjutavad turumajanduslikus ühiskonnas inimeste majanduslikku turvalisust ja elukvaliteeti. Keerukamaks muutuvates finantsteenustes orienteerumine ja nendest arusaamine eeldab head finantskirjaoskuse taset. Teadmised loovad aluse optimaalseks finantskäitumiseks, kuid ei garanteeri selle toimumist. Käitumist mõjutavad ka hoiakulised, isiksuslikud ja sotsiaal-demograafilised tegurid. Käesolevas töös võeti vaatluse alla finantsteenuste tarbimine kui finantskäitumise üks komponente. Põhjalikumalt uuriti tarbimis- ja SMS laenu kui kõrgema riskiga finantsteenuste tarbimist. Kasutati 2006., 2009. ja 2012. aastal läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsalaste teenuste alase teadlikkuse uuringute andmeid, mida täiendati võlanõustajatega läbi viidud ekspertintervjuudega. Töö eesmärgiks oli selgitada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanike tarbimis- ja kiirlaenude võtmist. Töös kajastati järgnevaid uurimisküsimusi: 1. Millised sotsiaal-demograafilised ja hoiakulised tegurid mõjutavad tarbimis-ja kiirlaenude võtmist Eesti elanike poolt? 2. Kas tarbimislaenude kasutamise alased trendid on Eestis viimasel kümnendil muutunud? Uuringu kvantitatiivne pool põhines kolme finantskirjaoskuse alase uuringu andmete baasil teostatud binaarse logistilise regressiooni mudelitel, mis võimaldasid erinevate objektiivsete ja subjektiivsete tegurite alusel prognoosida riskantsete finantsteenuste tarbimist. Lisaks viis töö autor läbi ekspertintervjuud kolme võlanõustajaga, mille lühikokkuvõtte abil püüti kvantitatiivse analüüsiga saadud tulemustele lisada sisulist tõlgendust. Kasutatud mudelid tõid välja vanuserühma, sissetulekute, haridustaseme, tegevusala, leibkonna suuruse ja hoiakute ning finantsteadmiste mõju tarbimis- ja kiirlaenu võtmisele. Samaaegselt olid eri aastate resultaadid mõneti vastukäivad, mida võib osaliselt seletada üldiste muutustega majanduses, kuid ka andmete võrreldavuse ja respondendi vastamiskäitumisega seotud probleemidega. Viimaste ületamiseks võib olla perspektiivne kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise kombineerimine, mida töö autor planeerib kasutada oma edasises uurimistöös.
Finantskirjaoskus ja seda mõjutavad objektiivsed ning subjektiivsed tegurid Eesti 2010. ja 2015. aasta finantskirjaoskuse uuringute näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Veeret, Diana; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Indiviidi ja majapidamise tasandil tekkivatel finantsprobleemidel võivad olla tõsised tagajärjed, mis ulatuvad tunduvalt kaugemale asjassepuutuva indiviidi või majapidamise tasemest. Hiljutine finantskriis on selle selge meeldetuletus. Arusaamine inimeste finantsraskustesse sattumise põhjustest on oluline võti sarnase olukorra vältimiseks tulevikus (McCarthy 2011:5). Käesoleva magistritöö eesmärgiks on käsitleda finantskirjaoskuse mõistet ja selle komponente ning seda, mil määral erinevad objektiivsed ja subjektiivsed tegurid mõjutavad meie teadmisi, hoiakuid ning käitumist rahaasjades. Töös on kasutatud 2010. ja 2015. a Eesti finantskirjaoskuse uuringute andmeid, mille tulemusi on omavahel võrreldud, et kaardistada toimunud muutusi. Töös püstitati kaheksa hüpoteesi ning üks uurimisküsimus. Uuringu raames moodustati OECD metoodikat kasutades finantskirjaoskuse kolme komponendi indeksid ning samuti koostati nende alusel ka finantskirjaoskuse koondindeks. Järgnevalt vaadeldi finantskirjaoskuse komponentidele ja finantskirjaoskusele kui tervikule mõju avaldavaid tegureid regressioonimudelite kaasabil. Haridus oli ainus tegur, mis mõjutas kõiki finantskirjaoskuse komponente, kuid sedagi mitte kõikide haridusgruppide lõikes. Kõrghridusega võrreldes prognoosis põhi- ja keskharidus madalamat teadmiste ja käitumise taset, kuid hoiakute tasandil kesk- ja kõrgharidusega indiviididel olulist vahet pole. Sugu ja sissetulek avaldasid mõju teadmiste ja käitumise tasemele, kuid mitte hoiakutele. Rahvus mõjutas teadmisi ja hoiakuid, kuid mitte käitumist. Finantskirjaoskuse üldtaset prognoosivas mudelis oli kahe uuringuaasta lõikes ühiseks mõjuteguriks rahvus ja haridus. Kokkuvõttes võib öelda, et finantsteadmiste taset mõjutasid eelkõige sugu, rahvus, haridus ja sissetulek; hoiakute taset rahvus ja haridus ning käitumise taset sugu, haridus ning sissetulek. Samad mõjurid kandusid suuresti üle ka finantskirjaoskuse koondmudelisse, kus põhiliste mõjuteguritena saab välja tuua rahvuse, hariduse ja sissetuleku. Selgus ka, et inimesed hindavad oma finantskirjaoskuse taset suhteliselt adekvaatselt, kuid samas ei ole kõrge finantskirjaoskuse tase seotud kõrge hinnanguga majanduslikule olukorrale. Käesoleva uuringu tulemustest lähtuvalt võiks Eesti finantskirjaoskuse alase tegevuse raames panna vastava programmi realiseerimisel eelkõige rõhku mitte-eestlaste, madala sissetuleku ning põhi- ja keskharidusega indiviidide rahatarkuse alaste teadmiste, hoiakute ning käitumise parandamisele.