Browsing by Author "Veismann, Ann, juhendaja"

Now showing 1 - 12 of 12

Eesti keele elatiivi semantika kognitiivse keeleteaduse vaatenurgast
(Tartu Ülikool, 2014) Nurka, Maiu; Veismann, Ann, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Elurikkusest ja bioloogilisest mitmekesisusest rääkimise metafoorid
(Tartu Ülikool, 2023) Aria, Hannabel; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Isikustamismetafooridest ungari ja eesti keeles Ferenc Molnári romaani "Pál-tänava poisid" põhjal
(Tartu Ülikool, 2017) Kiik, Johanna; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Soome-ugri osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kas sõjasõna sünnib sõtta? Erialakeele tõhusus sõjandusterminoloogia näitel
(2018-08-24) Hendrikson, Reet; Tavast, Arvi, juhendaja; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sõjandus on üks väheseid valdkondi, kus mõistmisraskustel võib olla inimelude hind. Hea erialasuhtluse mõõdupuu on tõhusus. See tähendab, et sõnum jõuab adressaadini võimalikult kiiresti ja nõuab vastuvõtjalt võimalikult vähe pingutust. Väitekiri otsibki vastust küsimusele, milline on tõhus erialakeel. Selleks et uurida terminite mõistmist ja kujundada omakeelset terminivara, on vaja teada saada, kuidas mõistavad termineid erialainimesed reaalsuslähedases suhtlussituatsioonis. Samuti on oluline teada, millistele kaalutlustele tuginevad erialainimeste terminieelistused, kuidas nad hindavad terminite arusaadavust ja millised on nende vaated oskuskeelele. Selgus, et ohvitseride jaoks on erialakeel eelkõige vahend, mis peab olema võimalikult tõhus. Arvatakse, et tõhususe tagavad ühtne terminikasutus ja mõistekäsitus, nende saavutamiseks on vaja kehtestada standard. Ometi on põhimõttelisi erimeelsusi selles, milline termin konkreetse mõiste tähistamiseks sobib. Püüdest võimalikult tõhusa suhtluse poole on ajendatud terminite varieerumine ja püüe eristada mõistenüansse. Väitekirja keskmes on uuring, mis põhineb kolmel lahingustsenaariumil. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõistmist mõjutavad. Uuringus osales 164 Eesti kaitseväe maaväeohvitseri. Seitsmest uuritud terminiomadusest osutus mõistmise seisukohast olulisimaks kasutusaeg. Ootuspäraselt mõistetakse pikemalt käibel olnud termineid paremini kui uuemaid. Selgus, et nii sünonüümsete kui standardit mittejärgivate terminite kasutamine tekitab mõistmisraskust. See tulemus on kooskõlas ohvitseride arvamusega ja seab kahtluse alla tänapäeva terminiteooriates levinud seisukoha, mis pigem soosib varieerumist. Termini kujundlikkusel on kahetine mõju. Kuigi selgus, et kujundlik termin võib tekitada mõistmisraskusi, ilmnes ka, et see aitab luua mõistest ligikaudse arusaama ja viitab mõiste asukohale mõistesüsteemis. Mõistmisraskuste taga on sageli termini kujunemislugu, mõistemuutused ja teiste keelte mõju, ent segadust võib tekitada ka terminikorrastus. Keeleväliste tegurite analüüs näitas, et mõistmist mõjutavad väljaõppetaust ning teenistus- ja ametikoht. Mõistmist ei mõjuta auaste, teenistuse kestus, relvaliik ega eelmine teenistus- ja ametikoht. Huvitav on asjaolu, et kasutaja hinnang terminile ei mõjuta mõistmist. Isegi kui arvatakse, et termin raskendab mõistmist, ei mõjuta kuigivõrd arusaamist. Võib öelda, et mõistmist ei taga mitte standard, vaid pädevad, koostööle orienteeritud suhtlusosalised. Väitekirja tulemused on rakendatavad nii sõjandusterminoloogia arendamisel kui mis tahes teiste terminiarendajate tegevuses ja keelekorralduses, samuti saavad nendega arvestada keeletoimetajad ja tõlkijad.
Kehaosametafoorid Eesti kristlike koguduste jutlustes
(Tartu Ülikool, 2024) Kaasik, Ly; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Korpuspõhine viha metafooride uurimine
(Tartu Ülikool, 2013) Möller, Margot; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Metafooride varieerumise ja tõlkija kogemuse mõju tõlkeprotsessile kehaosa-metafooride eesti-vene tõlke näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Kornilitsina, Ekaterina; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Omadussõna vana semantiline analüüs katseliste meetodite abil
(Tartu Ülikool, 2016) Pikksaar, Aimi; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Üldkeeleteaduse osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
seisma-verbi polüseemia: korpuspõhine käitumisprofiil ja klasteranalüüs
(Tartu Ülikool, 2014) Kask, Kristiina; Klavan, Jane, juhendaja; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Sõna ette tähendusvaldkonnad eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2013) Laanemets, Li; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Uusklassikaliste prefiksite mega-, super-, hüper- ja ultra- kasutusest eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2019-06) Kiik, Johanna; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Valitseja ja talurahva kirjeldamine loomametafooride abil 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse didaktilises jutukirjanduses
(Tartu Ülikool, 2016) Roosipõld, Henri; Veismann, Ann, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut