Browsing by Author "Velsker, Eva"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Ajaväljendid eesti murretes
    (2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.