Browsing by Author "Vorobjov, Sigrid"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy
    (2012-08-28) Vorobjov, Sigrid
    Uimastite tarvitamine, eriti nende süstimine, on Eestis terav probleem. Hinnanguliselt on Eestis ligi 10 000 süstivat narkomaani – enamasti noored (keskmiselt 24−27-aastased) venekeelsed mehed Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Peamiselt süstitakse fentanüüli ja amfetamiini, üsna levinud on mitme aine koostarvitamine. Süstiv narkomaania põhjustab nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele rohkesti kulutusi. Sellega kaasnevad enneaegsed surmad HIVi ja üledooside tõttu. Samuti tõstab see tervishoiu- (nt narkomaaniaravi, HIVi/AIDSi, C- ja B-hepatiidi ravi) ja sotsiaalkulutusi (nt riigitoetused), samuti õiguskaitseorganite kulutusi. Probleemi tõsidus viitab jätkuvale vajadusele ennetuse ja kahjude vähendamise teenuste järele. Käesolev uuring annab teavet riskirühma vajadustest, millega tuleb teenuste planeerimisel arvestada. On teada, et ligi veerand süstivatest narkomaanidest alustab süstimist 15-aastaselt ja nooremalt, noorimad on 9−10-aastased. See on oluline rahvatervise probleem, mille lahendamiseks tuleb hinnata olemasolevaid sekkumisi ning välja töötada uusi, mis väldiksid või lükkaksid lastel/noortel edasi uimastite tarvitamise alustamist. Ulatuslikku HIVi ja C-hepatiidi levimust Eestis põhjustab enamasti süstimisvarustuse jagamine süstivate narkomaanide vahel. Et vähendada HI-viirusega nakatumise ohtu ning piirata verega edasikanduvate nakkushaiguste levikut, võib ühe meetodina rakendada muude manustamisviiside propageerimist süstivate narkomaanide hulgas. Samuti tuleb puhaste süstalde kättesaadavus võimalikult lihtsaks teha. Lisavõimalusi pakub koostöö apteekritega, kes on nõus osalema riskikäitumist vähendavate teenuste pakkumisel, eriti piirkondades, kus süstiv narkomaania on enam levinud. Kokkuvõtteks: uimastipoliitika tuginemine tõenduspõhisele teabele ei kõrvalda uimastite tarvitamise probleemi, kuid tõenduspõhisus aitab valida efektiivsemaid sekkumisi ja suunata piiratud ressursse sinna, kus neid enim vajatakse.
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring, 2018
    (Tallinn, 2019) Vorobjov, Sigrid; Salekešin, Maris; Vals, Kaire; Tervise Arengu Instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Ravijärgimus juhuslikustatud hormoonasendusravi uuringus
    (2002) Vorobjov, Sigrid; Rahu, Mati, juhendaja
  • Thumbnail Image
    Item