Sirvi Autor "Zobel, Martin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

Comparative reproductive ecology of two congeneric species with different regional abundance: Pulsatilla patens (L.) Mill. and Pulsatilla pratensis (L.) Mill.
(Tartu Ülikool, 2000) Pilt, Indrek; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Diversity of arbuscular mycorrhizal fungi in the roots of perennial plants and their effect on plant performance
(2004) Öpik, Maarja; Moora, Mari, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja
Do different competitive abilities of three fern species explain their different regional abundances?
(Tartu Ülikool, 2003) Rünk, Kai; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Dynamics in species richness, floristic composition and species abundances during an experimental alvar grassland restoration
(Tartu Ülikool, 1993) Pärtel, Meelis; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
The dynamics of plant and arbuscular mycorrhizal fungal communities in grasslands under changing land use
(2018-04-06) Neuenkamp, Lena; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enam kui kaks kolmandikku maismaaökosüsteemidest on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Viimaste hulka kuuluvad ka Euroopa pool-looduslikud rohumaad, mis paistavad silma oma taimekoosluste suure mitmekesisusega. Need rohumaad on kujunenud kestva ja mõõduka niitmise ja/või karjatamise tulemusel ning nende säilitamiseks on vaja samasuguse maakasutuse jätkumist. Kuna pool-looduslike rohumaade pindala on drastiliselt vähenenud, on looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks tihtipeale vajalik ka nende rohumaade taimekoosluste taastamine. See omakorda nõuab detailset arusaama rohumaade elurikkust mõjutavatest teguritest. Madalakasvulised väheviljakate rohumaade taimeliigid on valguslembesed ja neil on väiksed, tuule või kariloomade kaasabil levivad seemned. Kinnikasvanud rohumaadel ei ole selliste taimeliikide jaoks piisavalt valgust ning puuduvad sobilikud tingimused seemneleviks. Lisaks võib niiduliikide populatsioonide seisundit halvendada ning taastumist takistada sümbiontsete mullamikroobide puudumine. Viimaste hulka kuuluvad ka arbuskulaarmükoriissed (AM) seened. Antud doktoritöö tulemused kinnitasid, et lisaks seemnelevi soodustamisele ja valgustingimuste parandamisele on kinnikasvanud rohumaade taastamisel tähtis roll ka AM seentel. Tüüpilises avatud rohumaa taimekoosluses on tunduvalt rohkem mükoriisa olemasolust oluliselt sõltuvaid taimeliike kui kinnikasvanud rohumaa taimekoosluses. Seetõttu võib AM seente olemasolu või puudumine rohumaade taastamisprotsessi oluliselt mõjutada.
Elurikkus linnas – Linnalooduse potentsiaal bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks
(Tartu Ülikool, 2017) Vaaks, Helen; Neuenkamp, Lena, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Genetic diversity of Pulsatilla patens (L.) Mill. & Pulsatilla pratensis (L.) Mill. and its ecological interpretation
(Tartu Ülikool, 2001) Laarmann, Heli; Poschlod, Peter, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Hawaiian endemic fern lineage Diellia (Aspleniaceae): distribution, population structure and ecology
(2005) Aguraiuja, Ruth; Zobel, Martin, juhendaja
Metsa alustaimestiku liigirikkuse ja biomassi sõltuvus koosluse ja keskkonna heterogeensusest erineva inimmõju tingimustes
(2006) Kalle, Heikki; Zobel, Martin, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
Mycorrhizal trait distribution and composition in plant communities under natural gradients
(2024-10-09) León Velandia, Daniela; Moora, Mari, juhendaja; Bueno González, Carlos Guillermo, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mükoriisa e seenjuur on sümbiootiline suhe taimejuurte ja seente vahel. Mükoriisa parandab toitainete kättesaadavust ning kaitseb patogeenide eest, aitab taluda herbivoore ja suurendab taimede taluvust erinevate keskkonnas toimivate stressitegurite suhtes. Taimede mükoriissed tunnused iseloomustavad seenjuure struktuuri ja talitlust. Doktoritöös käsitlesime kahte peamist mükoriisset tunnust – mükoriisa tüüpi ja mükoriisset staatust. Tüüpidest leidis käsitlemist arbuskulaarne mükoriisa (AM), ektomükoriisa (ECM) ja erikoidne mükoriisa (ERM). Mükoriisse staatuse osas käsitlesime kolme kategooriat –obligaatselt või fakultatiivselt mükoriissed taimed, mittemükoriissed taimed. Doktoritöös kirjeldasime taimede mükoriissete tunnuste mustrit Pürenee mäestiku ja Andide páramo taimekooslustes. Kui páramos püsis AM-i domineerimine kogu kõrgusgradiendi ulatuses, siis Püreneedes ilmnes AM-i osakaalu kerge langus koos absoluutkõrguse tõusuga, samas kui ECM taimed olid kõige ohtramad keskmistel kõrgustel. Andides oli ERM taimede osakaal suurim madalamatel kõrgustel. NM taimed olid mõlemas piirkonnas sagedasemad suurematel kõrgustel. Mõlemas mäestikus suurenes FM taimede osakaal kõrguse kasvades, OM taimede osakaal näitas vastupidist trendi. Uurisime ka seost mükoriissete tunnuste, ökosüsteemi produktiivsuse ja taimede elurikkuse vahel Eesti rohumaadel ning leidsime positiivse seose produktiivsuse ja AM taimede osakaalu vahel koosluses. Mõlemad parameetrid olid negatiivselt korreleeritud taimede mitmekesisusega. Meie uuring näitas, et mükoriissete tunnuste mustrid varieeruvad geograafiliselt ja ökoloogiliselt ning mükoriisne sümbioos mõjutab taimekoosluse koosseisu ja mitmekesisust mööda absoluutkõrguse ja mullaviljakuse gradiente. Teadmised taimede mükoriissete tunnuste jaotusest taimekooslustes on aga veel liiga vähesed, et teha suuremaid üldistusi.
Plant community regeneration and species diversity in dry calcareous grasslands
(2004) Otsus, Merit; Zobel, Martin, juhendaja
Regeneration ecology of an alvar plant community
(Tartu Ülikool, 1999) Otsus, Merit; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Rohumaade taastamine arbuskulaarse mükoriisa abil
(Tartu Ülikool, 2014) Koppe, Tuuliki; Zobel, Martin, juhendaja; Neuenkamp, Lena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Seemneline uuenemine Sillukse loopealse taimekoosluses
(Tartu Ülikool, 1997) Otsus, Merit; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Soil eukaryotic community responses to land use and host identity
(2020-10-30) Sepp, Siim-Kaarel; Öpik, Maarja, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mullaelustiku uurimine pole lihtne – lisaks sellele, et maa-alune elu jääb inimese igapäevasest tajuruumist kõrvale, on enamik mullas elutsevaid organisme kas mikroskoopilised või vähemalt piisavalt pisikesed, et nende leidmine, rääkimata liikide eristamisest, on keeruline. Õnneks tulevad siinkohal ökoloogidele appi DNA-põhised määramismeetodid. Selle tulemusena on tormiliselt arenema hakanud ökoloogiasuund, kus samaaegselt endisaegsete loodusuurijate tööga – kes kus elab? – uuritakse maapealsel elul põhinevate teooriate paikapidavust ka maa all. Doktoritöö käigus uurisin, kuidas mõjutab inimtegevus ühe olulise maa-aluse elustikurühma – peaaegu 80% maismaa taimeliikidega sümbioosis elavate arbuskulaarmükoriissete (AM) seente – elurikkust nii globaalsel skaalal ning Eestile omastes poollooduslikes kasvukohtades. Leidsin, et inimtegevusest (või selle tegevuse lõpetamisest) tingitud stress mõjutab suuresti koosluste koosseisu, kuid ei pruugi tingimata päädida vaadeldavate organismide liigirikkuse vähenemisega. Kuna liigilist koosseisu võib teatud lähenduses käsitleda koosluse funktsiooni indikaatorina, leidsin, et inimtegevuse mõju hindamiseks ei piisa pelgalt liikide loendamisest. Samuti leidsin, et looduslike ökosüsteemide AM seente liigirikkusele on inimtekkelistel häiringutel vastassuunaline mõju – vaesemates kasvukohtades elurikkust suurendav ning rikkamates vähendav. Puisniidul erinevaid organismirühmi uurides selgus, et inimtegevuse tõttu muutunud kasvukohtades muutuvad samaaegselt ja -suunaliselt mitmed päristuumsed organismirühmad, nii mükoriisaseened kui ka mullas elavad loomad. Lisaks leidsin vastupidiselt ootustele, et vaatamata enamiku taimeliikidega koos elavate AM seente väiksele globaalsele liigirikkusele (maismaa taimeliikide ning AM seeneliikide arvu suhe on umbes 300:1) ei ole taimejuurtesse „komplekteeritud“ AM seeneliikide kogum juhuslik, vaid mükoriisavõrgustikus eelistavad teatud peremeestaimed kindlaid seeneliike (või vastupidi).
Vegetation dynamics in floodplain meadows: influence of mowing and sediment application
(2016-09-12) Metsoja, Jaak-Albert; Zobel, Martin, juhendaja; Vellak, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Lamminiidud ehk luhad on jõeäärsed, kevadise suurveega üleujutatavad niidud. Oma viljaka mulla ja lopsaka taimekasvu tõttu on nad ajalooliselt olnud väärtuslikud heinamaad. Tänapäeval ohustab Eesti luhtade elurikkust niitmise lakkamine ja sellele järgnev võsastumine. Võsastunud luhad muutuvad sobimatuks nii niidutaimedele kui ka mitmetele luhaga seotud linnuliikidele ning luhal kudevatele kaladele. Oma doktoritöös uurisin, kuidas paarkümmend aastat hooldamata ja osaliselt võsastunud luhtadel taimkate taastub, kui niitmist taas alustada. Niitmine muudab taimkatte madalamaks ning loob paremad valgustingimused madalakasvulistele taimedele, kes ilma inimese abita kõrgekasvulistega konkureerida ei suuda ning niidult kaovad. Leidsin, et kümneaastase niitmise järel soontaimede liigirohkus taastatud luhtadel suurenes, ja seda eelkõige kuivemates taimekooslustes. Liigirikkuse tõusu tagas niitmise ja heina koristamisega kaasnev taimse varise ehk kulu eemaldamine, mille mõju oli olulisem kui heinaga luhast väljakantavate toitainete oma. Ühel multšitaval uurimisalal (hein hekseldati ja jäeti maha) langes väiksekasvuliste rohundite arvukus madalamale kui hooldamata alal – see on üks võimalik tõestus antud hooldamisvõtte sobimatusest. Hooldamisefektiivsuse hindamiseks pakkusin välja ka mitmeid indikaatorliike ehk taimi, kelle esinemine luhaniidul viitab kas hooldatud või hooldamata aladele. Lisaks maapealsele taimestikule uurisin ka luhamullas olevaid taimeseemneid, sest mulla seemnepank võib mõnel puhul niitude taastamisel oluline olla. Leidsin, et ka 25 aastat hooldamata olnud luhtadel moodustub seemnepank kahe kolmandiku ulatuses luhtadele omastest niiduliikidest, mis julgustab luhaniitude taastamisel enam tähelepanu pöörama ka mullas leiduvatele seemnetele. Loodusliku ülejutusrežiimiga luhtadel on väga oluliseks taimeleviste kandjaks ka vooluvesi, mis ühe aastaga tõi uurimisaladele 85 taimeliiki, keda seal enne ei esinenud. Doktoritöö näitas, et luhaniitude taastamiseks on Eesti oludes olemas piisavalt taimeliikide leviseid nii taimkattes kui mullas ning üleujutusvesi on liikidele oluline levikuvektor. Kohane hooldamine koos heina äraveoga tagab luhtadel mitmekesise taimkatte ja aitab säilitada väärtuslikke ökosüsteeme.
Vilsandi rahvuspargi Atla piiranguvööndi Lääne-Saaremaa osa loopealsed ja majandamise soovitused tulevikuks
(Tartu Ülikool, 2002) Tuvi, Eva-Liis; Zobel, Martin, juhendaja; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond