Geograafia osakond
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/30327
Browse
Browsing Geograafia osakond by Subject "bakalaureusetööd"
Now showing 1 - 20 of 146
- Results Per Page
- Sort Options
Item 1:10 000 mullakaardi alla 1 ha suuruste kontuuride paiknemisest ja tegelikest suurustest(Tartu Ülikool, 2013) Lillak, Peeter; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem 2000. aastate kinnisvarabuumi mõju laenuvõtjate eluasememuutustele(Tartu Ülikool, 2013) Moor, Gerda; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005(Tartu Ülikool, 2013) Kamenik, Jüri; Enno, Sven-Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Allahindluskampaaniate mõju ostukeskuste külastatavusele(Tartu Ülikool, 2015) Kesküla, Kristin; Ahas, Rein, juhendaja; Mooses, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Alumiiniumi ringe Saarejärve kompleksseire alal männikus ja kuusikus(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Nõupuu, Riina; Frey, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Andmekaeve Twitterist 2018. aasta Eurovisiooni näitel(Tartu Ülikool, 2018) Thomson, Patrick Joan; Uuemaa, Evelyn; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Atmosfääri depositsiooni mõju maismaa ökosüsteemile(Tartu Ülikool, 1997) Tamm, Tiia; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Biogaasijaamade asukohtade optimeerimine Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Eelmäe, Hendrik; Raagmaa, Garri, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti tingimustes on täielik taastuvenergiale üleminek tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja keskkondlikult möödapääsmatu. Bakalaureusetöö raames uuriti Eesti ja Euroopa bioenergia sektori tulevikuväljavaateid. Töö teoreetilises osas käsitleti kliimamuutuse mõju ja asukohateooriaid, mille abil leiti töö uurimuslikus osas parimad võimalikud asukohad biogaasijaamadele. Samuti anti töös ülevaade Eestis bioenergiat tootvatest ettevõtetest. Bakalaureusetöö uurimuslikus osas leiti, et sigade ja veiste lägast on võimalik toota ligikaudu 60 000 000 kuupmeetrit biometaani aastas, mis annab potentsiaalselt 597 GWh energiat. Paraku pole kogu läga biometaani tootmisesse suunamine saavutatav, mistõttu on reaalselt toodetav biometaani maht ligikaudu pool teoreetilisest mahust. Bakalaureusetöös leiti sigade ja veiste lägal põhinevatele biogaasijaamadele parimad võimalikud asukohad.Item Dilämmastikoksiidi emissioon põldudelt OÜ Weissi näitel(Tartu Ülikool, 2013) Metsaoru, Marianne; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Drooni fotogramm-meetria rakendamine kõrgusmudelite ja ortofotode loomiseks Raadi karjääri näitel(Tartu Ülikool, 2016) Huul, Kaspar; Sepp, Edgar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Ebaseaduslike metsaraiete ruumiline paiknemine Eestis aastatel 2009-2014(Tartu Ülikool, 2015) Pukk, Sander; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Ebatsuuga kasvust Viljandis dendrokronoloogilistel andmetel(Tartu Ülikool, 2017) Mitt, Marko; Läänelaid, Alar; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Eesti hoonestusmustri muutused 20. sajandi algusest tänapäevani Ridala ja Noarootsi valla näitel(Tartu Ülikool, 2014-08-06) Koik, Ott; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti küla 1970-2011 aasta rahvaloendustes(Tartu Ülikool, 2017) Sapas, Justus; Pae, Taavi; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Eesti linnade taksogeograafia(Tartu Ülikool, 2012) Rea, Kristjan; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti omavalitsusüksuste liitumise mõju nende laenukoormusele(Tartu Ülikool, 2016) Lehemaa, Taavi; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti orienteerumiskaartide geoportaali nõuete analüüs(Tartu Ülikool, 2016) Laugesaar, Tõnis; Remm, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti päästekomandode ajalise katvuse modelleerimine(Tartu Ülikool, 2013) Männa, Mihkel; Aunap, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti põdrapopulatsiooni paiknemine (2015-2022)(Tartu Ülikool, 2024) Vent, Karl Mihkel; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEuroopa põder on Eesti metsade suurim imetaja ning on ka Eesti jahihooaja põhiliseks jahiloomaks. Põdrapullide ehk isasloomade sooliseks eripäraks on massiivsed ja tugevasti harunenud sarved. See näitab ka isaslooma jõulisust. Bakalaureuse töö eesmärk oli analüüsida põdrapopulatsiooni paiknemist 2015 kuni 2022 aastal. Samuti vaadatakse kuidas paiknevad medaliväärsete sarvedega põdrapullid Eestis. Töö andmeanalüüs tugines 2015 kuni 2022 perioodi jäävatesse Keskkonnaagentuuri ulukiasurkonnaseisundi andmetele, kus oli ametlik umbkaudne põdrapopulatsioon, küttimissoovid ja reaalselt kütitud loomad. Samuti põdralehmade viljakus. Põdrapullide sarvede hindamist viib läbi Eesti Jahimeeste Selts ja andmed pärinevad nende andmebaasist. Tulemustest selgus, et 2015. aastal oli Eestis populatsiooni paiknemine palju ebaühtlasem ja toimus palju intensiivsem küttimine. Jahipiirkondades oli kaks suurimat jahipiirkonda, kus populatsiooni suuruse tõttu kütiti pea 200 põtra. 2022. aastaks on Eestis üldine populatsioon vähenenud ja ühtlustunud kuigi mõlemal aastal oli suurima põdrapopulatsiooniga maakond i Pärnumaa. Mõlemal aastal on küttimisandmete põhjal vähem asustatud piirkonnaks olnud Kagu-Eesti, aga seal esineb ka tihedama asustusega piirkondi Läti piiri ääres. Põdrapullide puhul on välja kujunenud selge piirkond, kus esineb märgatavalt rohkem kütitud medaliväärsete sarvedega põdrapulle. Selleks on Läänemaa ja Pärnumaa lääneosa. 2015-2018 perioodil oli tugev piirkond ka Kesk-Eesti, aga aastateks 2019-2022 on see hääbunud. Looduslike vaenlaste populatsioon on ka sel perioodil tõusnud ning suurim mõju on huntidel, kes on suureks ohuks põdravasikatele.Item Eesti põhikaardi lehtede erinevate kaardistuste suhteline asukoha täpsus(Tartu Ülikool, 2015) Rõbkina, Olga; Mõisja, Kiira, juhendaja; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond