Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/29002

Browse

Now showing 1 - 20 of 84

2013. aasta algupärased laste- ja noortenäidendid
(Tartu Ülikool, 2017) Lundre, Madis; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva töö üks eesmärk on luua varasemate kirjanduslooliste käsitluste põhjal kronoloogiline ülevaade eesti laste- ja noortenäidendist eri perioodidel. Teine eesmärk on analüüsida 2013. aastal kirjutatud laste- ja noortedramaturgia algupärandeid ning luua seoseid varasema lastele ja noortele adresseeritud näitekirjandusega.
224 etendust ühe aastaga: Kinoteatri eksperimendi ehk Alissija-Elisabet Jevtjukova teatrikogemuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
2017.-2018. aasta jooksul toimus Kinoteatri korraldatud ainulaadne teatrieksperiment, mille käigus üks teatrivaataja vaatas 2018. aasta jooksul ära kõik Eestis esietenduvad professionaalsete teatritegijate uuslavastused. Väljavalitud teatrivaataja, 21-aastane Alissija-Elisabet Jevtjukova pidi lisaks teatriskäimisele kirjutama iga nähtud lavastuse kohta arvustuse. Bakalaureusetöö analüüsibki eksperimendi käigus kirjutatud arvutustusi, tuginedes Hollandi teatriteoreetiku Peter Eversmanni teatrikogemuse neljale dimensioonile.
"Aadama õunad" - film ja lavastus
(Tartu Ülikool, 2018) Liivik, Marten; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib võrdlevalt Taani režissööri Anders Thomas Jenseni 2005. aastal valminud filmi „Aadama õunad“ja Kinoteatri 2016. aasta lavastust, otsides vastust peamistele küsimustele: missuguseid teemasid filmis ja lavastuses rõhutatakse ning kuidas mõjutab see teoste žanreid; millised on tegelaste vahelised konfliktid ning millistel printsiipidel on lavastuses rollid loodud; milliseid tähendusi kannab lavastuse ruum. Teoreetilisest vaatepunktist uuritakse, millised on mõlema meediumi sarnasused ja erinevused, lavastuse ja filmi analüüsitamisel on kasutatud semiootilist lähenemist.
Agentne naisekeha Eesti etenduskunstis
(Tartu Ülikool, 2022) Kell, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliste võtetega luuakse naiselikku agentset keha Eesti etenduskunstis, milline on sealjuures ruumi- ja kehaloome ning kas ja kuidas kõige selle kaudu õõnestatakse soolisi kultuurikoode. Töö esimeses osas tutvustatakse feministliku liikumise ajalugu ja soouuringute arenemist distsipliinina Eesti akadeemilisel maastikul (ka teatriteaduses), seejärel fenomenoloogilist käsitlust feministlikus diskursuses, sh põhjalikumalt Judith Butleri performatiivse soo teooriat ja viimaks antakse ülevaate performatiivsest pöördest etenduskunstis ja teatriteoorias. Töö teises osas analüüsitakse kolme viimase aasta jooksul esietendunud ja etenduskunsti alla liigituvat lavastust, mille autorid-etendajad on naiskunstnikud - Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“, Maria Metsalu „Kaev“ ja The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“.
Ajalooliste sündmuste representatsioon Tanel Jonase lavastuses "Meie klass"
(Tartu Ülikool, 2024) Keldo, Maretta; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Alastus eesti nüüdisteatris
(Tartu Ülikool, 2014) Kliiman, Marie; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas on kasutatud alastust eesti nüüdisteatris ning kuidas see vaatajatele mõjub. Analüüsitakse viimase paari aasta jooksul esietendunud lavastusi, mis on sisaldanud alastistseene, hõlmates vaid olulisemaid ja eripalgelisemaid alastuse kasutamisi, mis loovad ülevaate lavalise alastuse trendidest eesti teatris. Bakalaureusetöö jaguneb kolmeks osaks, millest esimene teeb sissejuhatuse alastuse ajalukku – räägitakse nii maailma kui eesti teatrist ning alastikultuurist üldiselt. Töö teine peatükk räägib teoreetilistest lähenemismeetoditest – kehalisusest, performatiivsuse esteetikast, fenomenoloogilisest analüüsist ning peatükis on toodud ülevaade ka ühe tuntuma alastuse käsitleja, ameeriklase Karl Toepferi loodud alastuse kategooriatest. Töö kolmandas osas analüüsitakse eesti teatri lavalise alastuse näiteid
Andres Noormets autorlavastajana
(Tartu Ülikool, 2017) Lokk, Alice; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Andres Noormetsa kui autorlavastajat kolme lavastuse põhjal. Analüüs keskendub kolmele Vanemuises etendunud lavastusele – „Othello“ (2016), „Suluseis“ (2016) ja „Lapsepõlvebänd“ (2017). Analüüsi eesmärk on näidata, mil määral ja kuidas tuleb lavastusest välja Noormetsa autorsus.
Anton Hansen Tammsaare kui teatrikriitiku portree
(Tartu Ülikool, 2024) Kivipalu, Christofer; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Atmosfääri psühhofüüsiline tajumine: heli- ning valguskujunduse analüüs Tartu Uue Teatri lavastuste „Baskin ehk nalja põhivormid“, „#DigitalHatsGame“ ja „Siil udus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kandima, Kristi; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolev töö keskendub lavastuse atmosfäärile ning selle eesmärgiks on uurida, kuidas muusika, helid ning valgus panustavad atmosfääri loomesse. Töö uurib, milliseid tundmusi tekitavad vaatajas muusika, heli, valgus, kuidas meie keha nendele tundmustele reageerib ning kuidas on sellest mõjutatud lavastuse atmosfääri tajumine. Selle protsessi empiirilisel kirjeldamisel lähtub töö autor isiklikust kogemusest kolme Tartu Uue Teatri lavastuste vaatamisel - “Baskin ehk nalja põhivormid” (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 2015), “#DigitalHatsGame” (lavastajad Hanno Eskola ja Antti Mankonen, esietendus 2016) ning “Siil udus” (lavastaja Leino Rei, esietendus 2014).
August Strindbergi "Preili Julie" lavastamine Karlova Teatris
(Tartu Ülikool, 2024) King, Laura Brigitta; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös uuritakse, kuidas Kaili Viidase poolt lavastatud "Preili Julie" avab uusi tõlgendusi ning kuidas lavastuse taust ja valikud mõjutavad näidendi tähendust. Esimene peatükk annab ülevaate "Preili Julie" näidendist ja selle lavastamise ajaloost Eesti teatrites. Teises peatükis tutvustatakse geneetilist analüüsi kui etenduse analüüsi meetodit. Kolmandas peatükis vaatleb autor "Preili Julie" lavastuse valmimise protsessi, kirjeldades esimest ja teist prooviperioodi. Neljas peatükk moodustab keskse osa bakalaureusetööst ning keskendub lavastuse analüüsile.
Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul
(Tartu Ülikool, 2014) Klammer, Johanna; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
„Cabaret Rhizome’i enesekehtestamine eesti teatrimaastikul“ käsitleb väiketeatri Cabaret Rhizome’i tegevust, loomingut ja esteetilisi valikuid perioodil 2009-2014 kevad. Bakalaureusetöö jaotub kolmeks osaks. Esimene osa kätkeb endas ülevaadet erateatri Cabaret Rhizome’i tegevusest alustades teatri loomisega 2009. aastal ning lõpetades Erinevate Tubade Klubi (edaspidi ETK) avahooajaga 2013/2014. Teises peatükis vaadeldakse lähemalt Cabaret Rhizome’i loomingut, tuginedes viie tegevusaasta lavastustele ja nende esteetikale.Kolmandas osas hargneb lahti küsimus, kas ja kuidas on Cabaret Rhizome end eesti teatrimaastikul kehtestanud - vaadeldakse teatri tegevussuundade arengut ning loomingu vastuvõttu teatrikriitikas ja meediakajastustes.
Dokumentaalteater Eestis lavastuse "45 339 km2 raba" näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Sulu, Regina; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on dokumentaallavastus “45 339 km2 raba”, mis sündis lavastaja Laura Metsa ning dramaturg Andra Teede koostöös. Lavastus esietendus 21. novembril 2015 Endla teatri Küünis ning keskendub eestlusele ning selle erinevatele aspektidele – täpsemalt küsimusele, miks tänapäeval Eestist ära minnakse. Uurimistöö eesmärk on analüüsida, kuidas avaldub dokumentaalsus lavastuses “45 339 km2 raba” ning milliseid loomemeetodeid on selleks kasutatud. Lisaks analüüsida, kuidas on kujutatud lavastuses eestlaste identiteeti läbi eestlaste väljarände.
Dokumentaalteatri vahendid lavastustes ,,Varesele valu...”, ,,Harakale haigus...” ja ,,Teisest silmapilgust”
(Tartu Ülikool, 2017) Martin, Annabel; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsin dokumentaalteatri vahendeid lavastustes ,,Varesele valu...”, ,,Harakale haigus...” ja ,,Teisest silmapilgust”. Töö eesmärgiks on selgitada, milles väljendub analüüsitavate lavastuste dokumentaalsus ehk kuidas on allikmaterjali kogutud ning analüüsida, kuidas on see lavale jõudnud. Samuti on eesmärgiks uurida, millisesse konteksti analüüsitavad lavastused Eesti teatrimaastikul asetuvad ning arutleda dokumentaalteatri võimalike tulevikusuundade üle Eesti teatris.
Eesti näitlejate ootused teatrikriitikale
(Tartu Ülikool, 2019) Reinthal, Tuuli; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti teatrikriitika seisust 21. sajandil ja teada saada, mis on Eesti näitlejate jaoks teatrikriitika. Bakalaureusetöö annab ülevaate teatrikriitika seisust Eesti kriitikute arvamuste põhjal 2000ndate algusest ilmunud metakriitikat vaadeldes, kriitikakanalid jaotatakse töös seitsmesse kategooriasse - „Teatrielu“ kogumikud, kultuurilehed, päeva- ja nädalalehed, internetiportaalid, teatrikriitika blogid ning raadio- ja telesaated. Bakalaureusetöö teiseks eesmärgiks on teada saada, kuidas defineerivad Eesti näitlejad teatrikriitikat, mida nad sellelt ootavad, kuidas kriitikute tagasisidet väärtustatakse ja kui hästi on näitlejad Eesti kriitikamaastikuga kursis.
Eesti repertuaariteatrite koosseisulised näitlejad 2014. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 2016) Sibrits-Bondarenko, Heili; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Siinse uurimuse üheks fookuseks on küsimus, mis kooli on lõpetanud Eesti riigilt tegevustoetust saavates teatrites töötavad palgalised näitlejad. Lisaks huvitavad mind järgmised küsimused: milline on eesti repertuaariteatrites töötavate näitlejate sooline ja vanuseline koosseis; kui pikk on näitlejate staaž ühes teatris; milline on näitlejate tööalane hõivatus; milline on teatriga seotud lepinguliste ja vabakutseliste näitlejate suhe. Selgitamaks, mida peavad teatrid trupi koostamisel ja repertuaari valimisel oluliseks, tegin teatrijuhtidega intervjuud. Uurimistöösse on haaratud eestikeelseid sõnateatreid, kus on palgaline püsitrupp ja mis saavad tegevustoetust kultuuriministeeriumi kaudu ning millel on oma teatrisaal.
Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939
(Tartu Ülikool, 2014) Veski, Kristi; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti-Soome sõnateatri kontaktid aastatel 1906–1939 ning näidata nende dünaamikat: toetudes Juri Lotmanile (1999) ja Epp Annusele (2000) soovitakse vaadeldaval perioodil esile tõusnud isikute-momentide analüüsi kaudu iseloomustada Eesti-Soome teatrisuhtluse kui kultuurivahetuse eripära ja selle asendit Eesti teatriloos. Töö koosneb kahest kronoloogilisel põhimõttel koostatud peatükist. Aastatel 1906–1922 koondus Eesti-Soome teatrisuhtlus Estonia teatri ning üksikute soome näitlejate-näitejuhtide ja ooperilauljate ümber. Esimene peatükk keskendubki peaasjalikult teatrisuhtlust kandnud Hilma Rantanenile kutselise Estonia teatri esimese kümnendi kontekstis. Põgusalt käsitletakse ka soome ooperilauljate Väinö Sola, Dagmar Parmase ja Yrjö Saarnio tegevust Estonias eesti ooperi kujunemisaastate kontekstis. Alates 1920. aastate algusest kuni Talvesõja alguseni võrreldes eelmise perioodiga uutelt alustelt lähtunud mitmekesiseid teatrikontakte vaadeldakse teises peatükis.
Ellen Liiger Eesti Draamateatri näitlejana aastatel 1966–1987
(Tartu Ülikool, 2021) Remmelg, Jan; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö „Näitleja Ellen Liigeri kujunemislugu ja looming Eesti Draamateatris aastatel 1966–1987“ peamine eesmärk on anda ülevaade uurimisobjekti loomingulisest tööst nimetatud perioodil, selgitades seeläbi välja Liigeri kui vanemas eas näitlejanna mänguvõimalused, positsiooni ja tähtsuse. Töö on jaotatud kuueks peatükiks: esimeses peatükis on ülevaade Liigeri loomingulisest tegevusest alates tema tööst lapsnäitlejana Estonias kuni Vanemuise perioodini (1966. aastani). Ellen Liigeri töö Eesti Draamateatris on periodiseeritud 4 peatükis teatri peanäitejuhtide järgi, tuues alapeatükkides esile tema tipprollid Anuna Mikk Mikiveri „Tuulte pöörises“ 1979. aastal ja tädi Elfriedena Mikk Mikiveri „Pilvede värvides“ 1983. aastal. Kuuendas peatükis kõrvutatakse Liigerit samas vanusegrupis paiknevate Draamateatri näitlejannade loomingulise staatusega. Bakalaureusetöö lisas on välja toodud Ellen Liigeri rollinimistu alates 1966. aastast.
Erivajadustega külastajate ligipääsetavus Eesti teatrites
(Tartu Ülikool, 2020) Illak, Diana; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse puudega inimeste ligipääsetavuse võimalusi erinevates valitud Eesti teatrites, ning teenuseid ja abivahendeid, mida teatrid puudega külastajale pakuvad. Uurimistöö on jaotatud nelja peatükki. Esimeses peatükis vaatleb autor teatri semiootilisi märke, mille vastuvõtmiseks kasutatakse inimeste meeli (siin nägemine, kuulmine) ja füüsilist kohaolu. Teises peatükis on selgitatud, kes on erivajadustega teatrikülastajad (antud töös kurdid, vaegkuuljad, vaegnägijad, pimedad ning liikumisraskustega inimesed) ja millised on nende õigused saada ligipääsu kultuurile ja kultuuriteenustele. Kolmandas peatükis analüüsitakse võrdlevalt Eesti teatrite ligipääsetavust kodulehtedel oleva info alusel ja küsitluse põhjal. Bakalaureusetöö neljas osa kirjeldab meelteteatrit ja selle rakendamist Eestis.
Harrastusteatriga tegelemise motiivid MTÜ Lutsu Teatri Selts näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kurvits, Triinu; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Lutsu Teatri näitel, miks inimesed tegelevad harrastusteatriga, lähtudes Richard Schechneri seitsmest kultuurietenduse funktsioonist. Töös antakse ülevaade Lutsu teatrist, selle väärtustest ning intervjuude abil avatakse motiive, miks inimesed harrastusteatriga tegelevad.
Heli- ja muusikaline kujundus sõnateatris. Lavastused "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus", "Estoplast" ja "Kõnts"
(Tartu Ülikool, 2016) Talvik, Liivia; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimistöö analüüsib heli- ja muusikalist kujundust sõnalavastustes. Töö rõhuasetus on seatud auditiivsetele väljunditele seetõttu, et ei helidele ega ka muusikale ei pöörata piisavalt tähelepanu sõnalavastustes. Helidel ja muusikal on tohutu võim ning teema sai valitud, et analüüsida, kuidas seda jõudu on sõnalavastustes rakendatud. Kuna sõnateatris on rõhuasetus pigem tekstil ja seda toetavatel visuaalsetel väljunditel, siis on muusikat ja helikujundust nähtud pigem lavastuse toetavate elementidena, kui domineerivate väljunditena. Oma uurimistöös otsin vastuseid küsimustele: mida tähistavad heli- ja muusikaline kujundus, kuidas on nende abil loodud lavastusele tähendus ja atmosfäär ning mis on nende erinevused ja funktsioonid. Uurimistöö eesmärk on tõestada, et heli- ja muusikaline on sõnalavastuse kaks iseseisvat ja erinevat kujunduselementi, millel on oluline roll sõnateatris. Helid ja muusika on täisväärtuslikud kujunduselemendid, mis on nii informeerivad kui ka performatiivsed. Nende abil on võimalik edastada emotsioone, luua atmosfääre ja viidata konkreetsetele keskkondadele või objektidele. Helide ja muusika abil on võimalik luua terviklik teatrilavastus huvitavate lahendustega. Et helide ja muusika mõjusid uurida on uurimismeetodiks etenduse analüüs. Uurin kolme lavastuse heli- ja muusikalist kujundust, kuidas need lavastuses avalduvad ja mis on nende eesmärk.

Browse

Browsing Teatriteaduse bakalaureusetööd - Bachelor's theses by Subject "bakalaureusetööd"