Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30325

Browse

Browsing Botaanika osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Subject "arukask"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Kas arukask (Betula pendula) omastab lehtedega kastevett?
    (Tartu Ülikool, 2018) Pall, Linda; Ott Kangur, juhendaja; Arne Sellin, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Bakalaureusetöö peamine eesmärk on välja selgitada, kas arukask (Betula pendula) omastab lehtedega kastevett. Lisaks uuriti, kas koidueelsel ajal esineb lehtede ja mulla vaheline veepotentsiaalide tasakaalustamatus ning millistest keskkonnafaktoritest see sõltub. Veel uuriti, kas õhu kunstlik niisutamine mõjutab uuritavaid parameetreid. Katse viidi läbi metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (Free Air Humidity Manipulation, FAHM) katsealal, mille katseringid jagunevad kontroll- ja niisutusringideks. Viimastes toimub õhu kunstlik niisutamine. Läbi viidud mõõtmiste tulemused näitasid, et tingimustes, kus puudel ei esine veedefitsiiti, arukase lehed kastevett ei omasta. Küll aga esines koidu eel lehtede ja mulla vaheline veepotentsiaalide tasakaalustamatus, mille peamiseks põhjuseks oli öine transpiratsioon. Õhu kunstlikul niisutamisel mingit mõju uuritavatele tunnustele ei leitud.
  • Thumbnail Image
    Item
    Nitraat- ja ammooniumlämmastiku mõju arukase (Betula pendula Roth.) kasvule ja veevahetusele erineval õhuniiskusel
    (Tartu Ülikool, 2018) Kullerkann, Andreas; Priit Kupper, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas erinevad lämmastikuallikad varieeruva õhuniiskuse juures avaldavad erinevat mõju arukase (Betula pendula) kasvule ning transpiratsioonile. Lisaks uuriti klorofülli sisalduse erinevust lehtedes. Püstitatud katse lämmastikuallikateks oli nitraat- ja ammooniumlämmastik. Katse tulemused näitasid, et nitraat- ja ammooniumlämmastiku mõju arukase kasvule ei olnud erinev. Eelmainitud lämmastikuallikad avaldasid erinevat mõju vaid lehe klorofülli sisaldusele ning transpiratsioonile.
  • Thumbnail Image
    Item
    Suurendatud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula Roth.) ja hübriidhaava (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) valguskaitse strateegiatele
    (Tartu Ülikool, 2018) Kirsimagi, Mari-Liis; Mänd, Pille, juhendaja; Rusalepp, Linda, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Eestis on tulevikus prognoositud aasta keskmise sademete hulga ja seega keskmise õhuniiskuse suurenemist. Selle võimaliku mõju uurimiseks Eesti metsaökosüsteemidele on rajatud FAHM (Free Air Humidity Manipulation) katseala, kus manipuleeritakse suurenenud õhuniiskusega Eesti metsanduses kasutatavaid kiirekasvulisi puid. Antud töö eesmärgiks oli uurida suurenenud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula Roth.) ja hübriidhaava (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) fotosünteesi efektiivsusele ja valguskaitse strateegiatele rakendamisele kasvuperioodi erinevates faasides. Selleks mõõdeti kolmel korral kasvuperioodi jooksul lehtede klorofülli fluorestsentsi parameetreid ning määrati nende pigmentide sisaldus. Tulemustest selgus, et arukased hoidsid suve vältel suurendatud õhuniiskuse tingimustes hübriidhaabadest efektiivsemalt fotokeemilist võimekust stabiilsena. Arukased suurendasid kõrgema õhuniiskuse tingimustes suve lõpu poole karotenoidide kontsentratsiooni ja vähendasid valgustpüüdvate antennikomplekside osakaalu. Hübriidhaaval oli kõrgema õhuniiskuse tingimustes suurenenud karotenoidide vahendatud mittefotokeemilise kustutamise aktiivsus. Sügisel oli oluliseks valguskaitse mehhanismiks ka antotsüaniinide kogunemine. Käesolev töö näitas, et suurenenud õhuniiskus lükkas hübriidhaaval lehtede vananemist edasi.