Infohariduse magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42515

Sirvi

Sirvi Infohariduse magistritööd Märksõna "ajalehed" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Rahvaraamatukogude tegevuse kajastamine suuremates ajalehtedes 2004-2014 ja valitud artiklite retseptsioon
    (Tartu Ülikool, 2015) Männiste, Maris; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade rahvaraamatukogusid puudutavast artiklitest perioodil 2004-2014 ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, Sirp, Õpetajate Leht ning fookusgrupp-intervjuudes osalenute näitel valitud artiklite retseptsioonist. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin eraldi uurimisküsimused kontentanalüüsi ning fookusgrupp-intervjuude jaoks – kokku 5 suuremat küsimust koos alaküsimustega. Kontentanalüüsi viisin läbi 2015. aasta märtsis ning fookusgrupp-intervjuu sama aasta aprillis. Fookusgrupp-intervjuusse sattusid eelkõige inimesed, kes lugesid ajalehti ning külastasid vähemal või rohkemal määral raamatukogusid. Uuringust selgus, et rahvaraamatukogudest on viimase kümne aasta jooksul uuritud viie väljaande põhjal kirjutatud võrdlemisi vähe – kokku 104 artiklit. Kõige rohkem on rahvaraamatukogud tähelepanu pälvinud 2011-2012 aastal seoses kohustuslike komplekteerimisnimekirjadega. Võrreldes eelnevate ja järgnevate aastatega on nendel aastatel artiklite arv oluliselt suurem. Kõige rohkem on rahvaraamatukogudega seonduvat kajastanud Eesti Päevaleht. Sirp ja Õhtuleht on antud teemale pühendanud võrdväärselt leheruumi ning Õpetajate Leht väga vähe. Kuna suurem osa artikleid ilmus perioodil 2011-2012, siis oli teema valdavalt kõigis väljaannetes sel perioodil seotud rahvaraamatukogude missiooni/rolliga. Fookusgrupp-intervjuude käigus selgus, et osalejate arvates on põhilised teemad, millest rahvaraamatukogudega räägitakse seotud ürituste, näituste vms, mis toetudes kontentanalüüsile paika ei pidanud. Ka ei suutnud nad meenutada ühtegi konkreetset rahvaraamatukogudega seotud uudist. Lisaks valisin kontentanalüüsis kasutatud artiklite hulgast välja kolm artiklit, mida lasin lugeda läbi viidud fookusgrupp-intervjuu viiel osalejal. Iga artikkel esindas ühte võimalikku olulist käsitlust rahvaraamatukogudest. Valitud artiklite kaudu üritasin mõista võimalikke antud intervjueeritavatel esinevaid vastuvõtuviise. Antud uuringu puhul võib öelda, et vastuvõtuviis olenes nii grupiliikmete meediateadlikkusest, artikli sisust, aga ka nende isiklikest kogemustest rahvaraamatukogudega. Loetud artiklite puhul esines nii vahendatud, läbipaistvat kui ka viitavat vastuvõtuviisi. Artiklit peeti seda olulisemaks, mida rohkem see intervjueeritavate jaoks neid n-ö „päris elus“ puudutas ning igapäeva elus kasuks tuli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud tingimustel kirjutatakse rahvaraamatukogudest vähe kuna suurem osa artikleid mahub ära kahe aasta sisse kui kirjutati uuest komplekteerimispoliitikast. Artiklite pealkirjad ei ole piisavalt huvipakkuvad ning tõenäoliselt tavasituatsioonis fookusgrupp-intervjuus osalenud neid ei loeks. Artiklite seisukohalt on oluline nende seos „päris eluga“. Selle puudumisel jäävad teemad n-ö tavaliste lehelugejate jaoks kaugeks.