Infohariduse magistritööd
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42515
Sirvi
Sirvi Infohariduse magistritööd Märksõna "andmekogud" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud barjäärid Viru ja Pärnu maakohtute näitel(Tartu Ülikool, 2015) Romantšuk, Eleri; Kanger, Laur, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli uurida KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud ootamatuid barjääre. Töö sihiks oli teada saada, millised ootamatud barjäärid tekkisid KIS2 kasutajatel juurutusjärgse kasutamise käigus. Uuringu teostamiseks kasutati kvalitatiivse meetodina semistruktureeritud intervjuusid. Intervjueeriti KIS2 süsteemisisestest kasutajatest kohtuistungisekretäre, kuna nemad on süsteemi ühed põhikasutajad. Kokku viidi läbi 11 intervjuud, mis toimusid silmast-silma kohtumistel erinevates Viru ja Pärnu Maakohtute kohtumajades. Analüüsi tulemusena selgus, et kõikidel kasutajatel on esinenud rohkemal või vähemal määral ootamatuid barjääre KIS2 juurutusjärgse kasutamise käigus. Ootamatud tagajärjed, mis selgusid analüüsi käigus, olid seotud nii kasutajatega kui ka tehniliste aspektidega. Uuringu käigus analüüsiti uue lisatöö kaasnemist, töökorralduslikke küsimusi, paberipüsivust, emotsioone, kasutusmugavust, kommunikatsiooni, loogilisust, vigu, testimisprobleeme, ajakulu, pidevaid uuendusi ja parandusi ning sõltuvust tehnoloogiast. Enim mainiti negatiivse poole pealt süsteemi aeglust, veateateid ja probleemide esinemisi töö tegemise käigus ning ajakulu. Positiivse poole pealt toodi välja neid jooni, mis lihtsustavad igapäevaseid tööülesandeid, näiteks dokumentide edastamine KIS2 kaudu, Rahvastikuregistri liidese seotus infosüsteemiga ning kohtuistungite loomine ja kutsete edastamine KIS2 kaudu. Toodi välja küll, et KIS2-l on võrreldes KIS1-ga mitmeid lisafunktsioone, kuid osa vastajaid tõid välja ka selle et osad funktsioonid ei tööta aeg-ajalt ja mõni ei tööta väidetavalt üldse. Samuti mainisid kõik vastajad, et KIS2-te ei saa pidada valmis infosüsteemiks, kuna seal esinevad endiselt vead ja probleemid ning seda täiendatakse ja parandatakse pidevalt. Tulevikus soovitaksin uurida näiteks tavakasutajaid, kes saavad e-toimiku kaudu kohtudokumente KIS2-te saata ja sealt vastu võtta. Samuti võiks uurida infosüsteemi juurutajaid või KIS2-e teisi kasutajagruppe, näiteks kantseleitöötajaid, kuna neil on ka palju erinevaid ülesandeid KIS2-s, näiteks sissetuleva- ja väljamineva postiga tegelemine või kohtunikke, sest nende hulgas on suur osa neid, kes süsteemi ei kasuta (seda toodi välja ka intervjuude käigus, et kohtunikud ei kasuta süsteemi).