MRI magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34614
Browse
Browsing MRI magistritööd – Master's theses by Subject "abstsiishape"
Now showing 1 - 3 of 3
- Results Per Page
- Sort Options
Item ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon teraviljadel ja osjadel(Tartu Ülikool, 2020) Meigas, Egon; Merilo, Ebe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutStressihormoon abstsiishappe (ABA) üheks funktsiooniks on reguleerida õhulõhede, taimelehtedel asuvate väikeste pooride avatust, et tagada optimaalne transpiratsioon ja CO2 omastamine muutuvates keskkonnatingimustes. Kliimamuutuse ja inimpopulatsiooni kasvu valguses on oluline uurida õhulõhede regulatsiooni põllumajanduslikult tähtsatel liikidel, eesmärgiga tõsta saaginumbreid ja vastupidamist stressile. Sellest lähtuvalt uuriti käesolevas töös üheksa odra- ja kahe maisisordi õhulõhede reaktsioone ABA-le. Lisaks uuriti õhulõhede aktiivset regulatsiooni evolutsiooniliselt vanadel liikidel, osjadel. Töös leiti, et odra ja maisi õhulõhed sulguvad ABA toimel, sulgumise ulatus sõltus ABA kontsentratsioonist. Otrade puhul leiti ka väga suur varieeruvus ABA-vastuses. Samuti selgus, et osjadel puudub aktiivne ABA-toimeline regulatsioon, kuid CO2 lisamisele nende õhulõhed reageerisid.Item Perioodil 1953-2011 introdutseeritud seitsme Eesti odrasordi fotosüntees, õhulõhede juhtivus ning ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon põllul ja laboris(Tartu Ülikool, 2017) Rüütel, Liis; PhD Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutKatsetes põllukultuuridega on leitud, et taimede gaasivahetus – õhulõhede juhtivus (gs) ja CO2 assimilatsiooni kiirus (Anet) ehk fotosüntees, on sordiaretuse tulemusena muutunud. Lisaks on leitud gaasivahetustunnuste positiivset korrelatsiooni terasaagiga. Taimede põuataluvuse tõstmiseks otsitakse lahendusi taimehormoon abstsiishappest (ABA) ja selle sünteesi- või signalisatsiooniraja modifitseerimisest. Antud töös uuriti aastatel 1953-2011 aretatud seitsme Eesti suviodra sordi gaasivahetustunnuste ja ABA-tundlikkuse võimalikku muutumist põllu- ja laborikatsetes. Lisaks uuriti gaasivahetustunnuste korrelatsioone terasaagiga – tugevaim seos esines põllukatse kõigi mõõtmiskuupäevade keskmistatud Anet väärtuste ja terasaagi vahel. Kokkuvõttes selgus, et sordiaretuse käigus ei ole muutunud sortide õhulõhede juhtivus ega fotosünteesi kiirus, kuid uuematel sortidel ilmnes laborikatses ABA-tundlikkuse vähenemine, mis võib vähendada uute sortide põuatolerantsust.Item Põhja- ja Baltimaade nisuliinide õhulõhede tundlikkus õhu niiskusvajaku ning abstsiishappe suhtes(Tartu Ülikool, 2022) Ets, Kristo; Merilo, Ebe, juhendaja; Meigas, Egon, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutSordiaretuses on oluline aretada teraviljasorte, mis on kliimamuutuste taustal saagikamad ning suudavad efektiivsemalt kasutada ressursse. Kliima soojenedes langeb suhteline õhuniiskus ja tõuseb õhu niiskusvajak (VPD), mistõttu kasvab taimede transpiratsioon ning suureneb veekadu õhulõhede kaudu. Taimed reguleerivad õhulõhede avatust vastavalt VPD le: VPD kasvades õhulõhed üldiselt sulguvad, et vältida liigset veekadu. VPD toimelise õhulõhede sulgumise regulatsioonis osaleb taime stressihormoon abstsiishape (ABA). Käesolevas töös uurisin õhulõhede regulatsiooni 16-l suvinisu sordil. Leidsin, et 1) sortide basaalne õhulõhede juhtivus ning õhulõhede tundlikkus VPD tõusu ja ABA-ga pritsimise suhtes oli väga varieeruv. Tuvastasin mõned selgelt anisohüdrilised sordid, mis ei sulgenud õhulõhesid ei VPD tõusu ega ABA mõjul; 2) kõrgema juhtivusega sortide õhulõhed sulgusid nii VPD kui ka ABA toimel ulatuslikumalt; 3) õhulõhede ABA ja VPD-vastuste ulatused olid positiivses korrelatsioonis. Sortide saagiandmed Eesti Taimekasvatuse Instituudi põldudel näitasid, et 2021 a. kuival ja kuumal suvel olid kõige saagikamad sordid, mille õhulõhede basaalne juhtivus oli madalam ning VPD-tundlikkus statistiliselt olematu.