Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/35468

Browse

Browsing Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus by Subject "ajakirjandus"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 5 of 5
  • Thumbnail Image
    Item
    Discours définitoires journalistiques et spécialistes sur le yoga en France
    (Tartu Ülikool, 2015) Loo, Maarja-Liis; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
    Käesolev bakalaureusetöö kannab pealkirja "Jooga Prantsusmaal : defineeriv diskursus ajakirjanduses ja spetsialiseerunud kirjanduses", mis sisaldab sõnamõiste jooga seletamise ja defineerimise analüüsi kahes erinevas diskursuses: ajakirjanduses ja joogale spetsialiseerunud kirjanduses.
  • Thumbnail Image
    Item
    Dispersion de la crise qui continue: Covid-19 dans les discours journalistiques
    (Tartu Ülikool, 2023) Maurer, Liina; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    L'identité de l'Estonie à l'image de la presse française et belge francophone de 2009 à 2013
    (Tartu Ülikool, 2015) Maiste, Merit; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
    Eest imidž ja identiteet prantsuse ja frankofoonse belgia meediakäsitluses aastatel 2009-2013. Selles töös uuriti Eesti identiteedi avaldumist läbi tema erinevate nimetamiste Le Figaro’i, Le Monde’i ja Le Soir’i artiklites aastatel 2009- 2013. Sellesse ajavahemikku jäävad 2000 aastate üleilmne majanduskriis, mis mõjutas tugevasti ka Eestit, liitumine euro alaga ning president Toomas Hendrik Ilvese twitteri-skandaal. Uurisimegi, kuidas on Eestit käsitletud ning millises valguses näidatud kahe prantsuse, Le Figaro’i ja Le Monde’i ning ühe belgia, Le Soir’i, meediaväljaannete artiklites. Täpsemalt uuriti Eesti identiteedi eri külgi, mis avaldusid läb geograafilise, majanduslike, ja eriti infotehnoloogilise ja poliitilise alatooniga nimetamiste läbi peatükis „Le président tweeteur“. Kõigepealt analüüsiti kõige sagedasemaid tähistusi ning uuriti nende avaldumist erinevates kontekstides läbi identiteedi prisma. Järgmisena uurisime twitteri-skandaalil tagamaid, ehk kas maailma üks populaarsemaid sotsiaalmeedi keskkondi on võtmeks Eesti maailmas kiiremini tuntavaks tegemiseks. Viimaks vaatlesime, kuidas kujunevad Le Figaro’i, Le Monde’i ja Le Soir’i profiilid läbi erinevate nimetamiste paradigma. Le Figaro’s nimetatakse Eestit enim Balti riigiks ja seejärel Euroopa Liidu liikmeks, kes võttis vastu euro hoolimata üleilmsest kriisist, näidates nii Eesti majandusruumi piisavat stabiilisust. Le Monde’is avaldub Eesti infotehnoloogilises võtmes eriti Marion Von Renterghemi artiklis „En Estonie la revanche du président tweeteur“. Le Soir’i käsitluses oli Eesti geograafilisest vaatepunktist enamasti „väike balti riik“ või „endine balti tiiger“ ja ajalooliselt „3. endine kommunistlik vabariik“. Kui enamasti nimetati Eestit „väikses balti riigiks“, kes on infotehnoloogias kõrgelt arenenud, võib tema identiteeti frankofoonses meedias tõlgendada kui geograafiliselt „balti- ja põhjamaa riik“, kes infotehnoloogilises plaanis on välja arendanud silmapaistva e-riigi kuvandi. Kuigi Eesti oli võrdselt tähistatud nii „Baltimaa“ kui „Põhjamaana“, järeldasime siiski, et prantsuse ja belgia lugejate silmis on jääv pilt Eestist pigem kui „balti riik“. Isegi kui E-esti tähistusele toetudes saaks teda liigitada ka „uueks Põhjamaaks“, siis poliitilises ja majanduslikus plaanis on Eesti siiski „Baltimaa“.
  • Thumbnail Image
    Item
    L’analyse du débat sur " Charlie Hebdo " et la liberté d’expression
    (Tartu Ülikool, 2017) Raig, Madli; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
    Käesolev bakalaureusetöö keskendub Charlie Hebdo tulistamisele järgnenud diskussiooni kvalitatiivsele analüüsile lähtudes Gilles Gauthieri (2016) skeemist. Kui Gauthier keskendus pigem debatile, mis ümbritses sõnavabadust ja religioonide kritiseerimist vahetult peale Charlie Hebdo attentaati, siis antud töö keskendub debatile, mis tekkis peale 7. jaanuari 2015. aasta sündmusi, kuid on edasi arenenud kuni 2017 aasta alguseni.
  • Thumbnail Image
    Item
    Les licornes dans la presse française et estonienne
    (Tartu Ülikool, 2023) Olesk, Saskia; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut