MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30295

Browse

Browsing MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Subject "abstsiishape"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Nisu ja maisi õhulõhede juhtivuse, regulatsiooni ning fotosünteesi võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2017-06-10) Meigas, Egon; PhD, Ebe Merilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Nisu ja mais on globaalselt kolme kõige tähtsama teravilja hulgas. Tagamaks kasvavale inimpopulatsioonile piisavalt toitu, oleks vaja taimede saagikust tõsta. Selleks tuleb uurida õhulõhede regulatsiooni ning fotosünteesi mitte ainult mudeltaimedel, vaid eelkõige teraviljadel. Käesolevas töös on uuritud ning võrreldud nisu ja maisi õhulõhede juhtivust ning fotosünteesi kiirust normaaloludes ning nende reaktsioone taimehormoon abstsiishappele (ABA), osoonile ning süsihappegaasi kontsentratsioonile. Selgus, et võrreldes nisuga, iseloomustavad maisi oluliselt madalam õhulõhede juhtivus tavaolukorras, fotosünteesi väiksem tundikkus CO2 kontsentratsiooni suhtes ning õhulõhede tolerantsus kasutatud ABA kontsentratsiooni suhtes. Mõlema liigi fotosünteesid tavaolukorras olid võrdsed, samuti reageerisid mõlemad osoonile.
  • Thumbnail Image
    Item
    Õhulõhede regulatsiooni uurimine epidermise lõikude ja gaasivahetusmeetodite võrdluses harilikus müürloogas abstsiishappe toimel
    (Tartu Ülikool, 2018) Unt, Jaanika; Nuhkat, Maris, juhendaja; Kollist, hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Taimed reguleerivad fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi sisenemist ja transpiratsioonil väljuva veeauru hulka, sulgedes ja avades õhulõhesid. Töö eesmärgiks oli Tartu Ülikooli Taimsesignaalide uurimisrühmas sisse töötada metoodika õhulõhede avatuse mõõtmiseks isoleeritud epidermiselõikudega. Tulemusi võrreldi tervetest taimedest mõõdetud gaasivahetusandmetega. Stiimulina kasutati. Kahe katsemeetodiga võrreldi õhulõhesid sulguma ajendava fütohormooni abstsiishappe (ABA) toimet Arabidopsis thaliana ABA signaal- ja biosünteesiraja mutantidel ost2-2D, ost1-3, nced3/5 ja metsiktüüpi Col-0 liinil. Isoleeritud epidermisega tehtud katsetes täheldati väiksemat ABA põhjustatud õhulõhede sulgumist kui gaasivahetuskatsetega saadud tulemustes. Ilmnes ka erinevusi mutantide õhulõhede käitumisel terves taimes ja isoleeritud epidermises. Saadud tulemused näitavad, et õhulõhede regulatsiooni paremaks iseloomustamiseks on kasulik rakendada erinevaid metoodikaid.