Keskkonnatehnoloogia õppekava

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/30345

Browse

Browsing Keskkonnatehnoloogia õppekava by Subject "anaeroobne kääritamine"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Lenduvate rasvhapete analüüsimetoodikate võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Kingisepp, Kärt; Tenno, Taavo, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Bakalaureusetöös võrreldi kolme erinevat metoodikat lenduvate rasvhapete määramiseks: Nordmanni FOS/TAC kahepunktiline tiitrimismeetod (Nordmann), Hach LCK365 Organic acid (fatty acid)/Butanoic acid kolorimeetriline metoodika (HACH) ning DiLallo ja Albertsoni tagasitiitrimismetoodikat (DiLallo&Albertson). Analüüsiti tööstusreovee anaeroobse seadme sisse- ja väljavoolu. Töö eesmärgiks oli võrrelda reoveest lenduvate rasvhapete kontsentratsiooni määramise metoodikaid. Selleks analüüsiti kahte tiitrimismeetodit ja ühte spektrofotomeetrilist määramismetoodikat ning võrreldi neid tulemuste täpsuse ning metoodika lihtsuse ja kiire rakendatavuse seisukohast. Bakalaureusetöös teostati ka kõige kiirema ja lihtsama, automaat-titreerimise seadmel AT1000 Biogas Titrator rakendatava Nordmanni FOS/TAC metoodika jaoks korrektsioonifunktsioon. Töö tulemusel töötati välja usaldusväärne, lihtne ja kiire metoodika anaeroobse reoveepuhastusprotsessi jälgimiseks lenduvate rasvhapete ja leelisuse suhtes.
  • Thumbnail Image
    Item
    Makrovetikatest biogaasi tootmise potentsiaal
    (Tartu Ülikool, 2018) Kõlvart, Mairika; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Tänapäeva oluline probleem on inimeste sõltumine fossiilsetest kütustest, millele otsitakse aktiivselt alternatiive. Üheks alternatiiviks peetakse biogaasi, mis on odav ja mida on võimalik toota varieeruvast lähtematerjalist näiteks maismaakultuuridest, sõnnikust jm. Uue võimalusena on hakatud rääkima ka vetikatest, mida nimetatakse kolmanda generatsiooni substraadiks biogaasi produktsioonil. Põhjuseks miks vetikate kasutamine substraadina on aktuaalseks saanud on asjaolu, et nende kasvatuseks ei ole vaja magevett ning need ei hõlma suuri maismaa-alasid nagu seda teevad maismaa energiakultuurid. Looduslikult korjatavaid makrovetikaid on peetud ka lahenduseks Läänemere seisundi parandamisel ja eutrofeerumise vähendamisel. Arvestades aga käesolevas töös analüüsitud andmeid (biogaasi koguseid nii substraadist kui orgaanilisest kuivainest (m3/t), metaanisisaldust (%), kuivaine sisaldust (%) ning orgaanilise kuivaine sisaldust (%)), siis jääb makrovetikatest biogaasi tootmise võimekus madalaks. Samuti kasvukeskkonnast tingitud erisuste tõttu varieeruvad makrovetikate näitajad ühe parameetri kohta oluliselt. Kuid asjaolu, et vetikatel, võrreldes teiste toormetega, on kiirem kasvutempo ning suurem biomassi hulk, annab võimaluse suuremaks potentsiaaliks. Eestis asuvad potentsiaalsed makrovetika kogumise ning kasvatamise alad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel. Seal paikneb ka Kassari laht, mis on suhteliselt isoleeritud ning tagab sellega hea keskkonna vetikate kasvamiseks ja kasvatamiseks. Samast piirkonnast toimub hetkel Eestis tööstuslikul otstarbel agariku looduslik korjamine traalimise teel ning on katsetatud ka vesiviljelust. Sama tehnikat kasutades oleks võimalik korjata vetikaid ka anaeroobse kääritusprotsessi tarbeks või vetikatööstusest järele jäänud vetikamassi kasutada ära biogaasi produktsiooniks. Eesti täpsema potentsiaali biogaasi tootmiseks makrovetikatest välja selgitamiseks tuleks tulevikus viia läbi anaeroobse käärituse uuringuid Eestis esinevate ja kasvavate makrovetikaliikidega (põisadru, agarik, Ulva intestinalis).