Filosoofia osakond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/35471

Browse

Browsing Filosoofia osakond by Subject "aesthetics"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused
    (Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Gadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.
  • Thumbnail Image
    Item
    Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
    (Tartu Ülikool, 2019) Bachmann, Siim; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva töö eesmärk oli kaitsta esteetilise kogemuse sisupõhist definitsiooni. Ma analüüsisin erinevaid esteetilise kogemuse teooriaid ning seejärel ka kritiseerisin neid, et leida milline neist kõige vastuvõetavam on. Esteetilise kogemuse teooriaid oli kokku kolm: tundepõhine, väärtusepõhine ja sisupõhine ning ma kaitsesin neist viimast. Leidsin, et mitte ükski neist teooriatest ei suutnud rahuldavalt Carrolli sisupõhist teooriat ümber lükata ning mu analüüsi kohaselt olid nii tundepõhine kui ka väärtusepõhine teooria esteetilise kogemuse defineerimiseks ebasobivad. Esteetiline kogemus on see, millega me igapäevaselt kokku puutume, seega see peab olema ühiselt mõistetav, selge ning ka tavamõistuslikult vastuvõetav. Sisupõhine teooria on küll tugev, kuid siiski puudustega. Töö lõppjärelduses tõin välja sisupõhise teooria kaks põhiprobleemi. Esimeseks, moraalsuse objektiivse käsituse põhjendamatus. Teiseks, kunstidefinitsiooni puudus. Minu arvates peaks sisupõhise teooria mõisteid rohkem lahti seletama ning vajadusel ka edasi arendama.