Dissertatsioonid 2004 – Theses, MSc, PhD (ETD)
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/1
Browse
Browsing Dissertatsioonid 2004 – Theses, MSc, PhD (ETD) by Subject "16. saj. 1. pool"
Now showing 1 - 1 of 1
- Results Per Page
- Sort Options
Item The Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)(2016-05-12) Maasing, Madis; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.Keskaegse Liivimaa poliitilise ajaloo käsitlemisel on sealsete piiskoppidest maahärrade tegevusele seni suhteliselt vähe tähelepanu pööratud, kuna enamasti on keskendutud kahele võimsaimale poliitilisele jõule: Saksa ordu Liivimaa harule ja Riia peapiiskopile. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on aga näidata, et vähemalt 16. sajandi esimesel poolel oli ka piiskoppidel Liivimaa poliitilises süsteemis suhteliselt oluline roll. Töös käsitlen eelkõige 1530.–50. aastate sisepoliitikat, mida seni pole väga põhjalikult uuritud, tõestamaks nelja põhiväidet. Esiteks, piiskoppidel oli oluline roll sisepoliitikas, kuna nende toetus määras tihti, kas võimuvõitluses oli edukam ordu või peapiiskop. Teiseks põhiväiteks on, et kõik sisekonfliktid püüti lahendada Liivimaal ning välisjõudude sekkumist katsuti üldiselt vältida. Samas oli konfliktide kohapealne rahumeelne lahendamine tihti keerukas, sest see eeldas kõigi Liivimaa poliitiliste jõudude nõusolekut, mille saavutamine osutus pahatihti võimatuks. Kolmandaks, Liivimaa valitsejad suhtlesid üldiselt omavahel kui võrdne võrdsega: keegi neist polnud teise kohaliku isanda sõltlane ning ka see, et piiskopid allusid kiriklikus mõttes Riia peapiiskopile kui oma metropoliidile, ei mõjutanud nendevahelist poliitilist suhtlust oluliselt. Neljandaks, luterlaste ja katoliiklaste usulised vastuolud mõjutasid Liivimaa poliitikat vähe ning religiooniküsimustesse suhtuti pragmaatiliselt: usudispuutide pidamise asemel püüdis enamik liivimaalastest pigem säilitada maa niigi habrast sisemist poliitilist stabiilsust.