Vormsi põhjaranniku aluspõhja geoloogiast

Abstract

Töö eesmärgiks oli Põhja-Vormsi geoloogilise ehituse täpsustamine, kasutades selleks integreeritult biostratigraafilist ja GIS metoodikat. 1. Biostratigraafiliste uuringute tulemuste kohaselt ei kuulu Kersleti paemurrust kogutud proov Kõrgessaare kihistu basaalkihtidest, millele viitab sellistele kihtidele omaste ostrakoodide Daleiella admiranda, Pullvillites rostratus ja Brevibolbina dimorpha altonodosa puudumine proovist (Meidla 1996). Statistiline analüüs näitab suurimat sarnasust Förby (F369) puuraugu F18 prooviga, mis asub kihistu alumisest piirist ca 4 meetrit kõrgemalt (Meidla 1996, joonis 31). 2. QGIS annab tulemuseks, et kihistu alumine piir on paljandi asukohas hinnanguliselt 3,5 meetri sügavusel. Selle baasil on võimalik konstrueerida piiri geograafiline asukoht ca 800 meetrit proovi asukohast põhjapoole. 3. QGIS tulemused viitavad, et Saunja kihistu paljastub kaugemal põhjas kui seda kujutab Eesti geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. 4. Mitme sõltumatu meetodiga saadud, omavahel üsna hästi kokku langevad tulemused lubavad oletada, et kui saare lääneosas ei esine tektoonilisi rikkeid, siis võib selle piirkonna aluspõhja geoloogiline kaart vajada täpsustamist.