Sihtriigis viibitud aja mõju uussisserändajate kohanemisele: Eesti näitel
Kuupäev
2019
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti uussisserändajate kohanemist, mis on Eestis veel
suhteliselt väheuuritud teema. Süsteemsemalt on hakatud uussisserändajate ehk vähem
kui viis aastat Eestis elanud isikute, kohanemist uurima alates 2011. aastast, Eesti
integratsiooni monitooringute raames, hiljem aga ka üksikute teiste uuringute raames.
Kuigi integratsiooni monitooringud kajastavad peamisi kohanemisega seotud teemasid
nagu keeleoskus, ühiskondlik aktiivsus ja tööturg, pole seni põhjalikult veel uuritud
uussisserändajate kohanemist ajalises võrdluses. Kohanemise uurimine ajalises
võrdluses annab aimu, kuidas toimub uussisserändajate kohanemine esimesetel sihtriigis
viibitud aastatel. Siinses töös on uussisserändajate ajaperioodilise kohanemise
uurimiseks eristatud esiteks psühholoogilist kohanemist, mille ajaperioodiline kulg
toimub U-kõvera järgi ning teiseks sotsiokultuurilist kohanemist, mille ajaperioodiline
kulg toimub ajas lineaarselt kasvades. Bakalaureusetöö andmete analüüsi aluseks oleva
valimi moodustasid 2651 uussisserändajat, kes osalesid 2017. aasta Eesti integratsiooni
monitooringu küsitluses. Tulemuste võrdlemiseks kõrvutati akadeemilises kirjanduses
käsitletud kohanemise komponendid (rahulolu keskkonnaga, identiteet, enesehinnang,
kohaliku keele oskus, suhtlus enamusgrupiga ja ühiskondlik aktiivsus) ja vastavad
küsimused integratsiooni monitooringus. Analüüsi tulemusena selgus, et ajal on
positiivne mõju sotsiokultuurilisele ja osaliselt ka psühholoogilisele kohanemisele.
Samas ei kinnitanud, ega lükanud analüüs ümber psühholoogilise kohanemise U-kõvera
mudelit, sest valimi tõttu polnud võimalik uurida psühholoogilise kohanemise
algusperioodi.