Globaliseerumise seosed sissetulekute ebavõrdsusega arenguriikide ning üleminekujärgus majandusega riikide näitel
dc.contributor.advisor | Toomla, Raul, juhendaja | |
dc.contributor.author | Prints, Petra | |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
dc.date.accessioned | 2018-06-07T09:53:21Z | |
dc.date.available | 2018-06-07T09:53:21Z | |
dc.date.issued | 2018 | |
dc.description.abstract | Üha süvenev sissetulekute ebavõrdsus on maailmas aktuaalne probleem, mille üle peavad järjepidevat diskussiooni nii poliitikakujundajad kui ka akadeemikud. Nii ei ole inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasvu probleemid mööda läinud isegi arenenud majandusega riikidest, kuid arengu- ning siirderiikides on probleem veelgi laiaulatuslikum ning tõsisem. Probleemide hulk, mida toob kaasa järjest süvenev sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides on laiahaardeline ning mitmekesine, mistõttu arvatakse, et sissetulekute ebavõrdsus võib suure tõenäosusega põhjustada lähema kümne aasta jooksul maailmas olulist kahju. Nii teaduskirjanduses kui ka poliitilisel maastikul valitseb diskussioon selle üle, kas sissetulekute ebavõrdsuse allikaks on pigem riigisisene poliitika või tegu on siiski globaliseerumise näol maailmas aset leidnud loomulike arengutega. Siit tulenevalt oli bakalaureusetöö eesmärk uurida globaliseerumise majandusliku dimensiooni ning sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid arengu- ning üleminekujärgus majandusega riikides. Töös püstitati hüpotees: mida globaliseerunum on majandus, seda väiksem on sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides tulenevalt olemasolevatest teoreetilistest käsitlustest ning varasemate empiiriliste uuringute tulemustest. Püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks viis autor läbi korrelatsioonanalüüsi kui ka mitmese regressioonanalüüsi abil modelleerimise. Valimisse kuulus kokku 53 arengu- ning siirderiiki 12 erinevast regioonist. Tulemused näitasid, et majanduslikku globaliseerumisprotsessi iseloomustavad avatud kaubavahetus ning välismaised otseinvesteeringud ei ole arengu- ning siirderiikides sissetulekute ebavõrdsust tekitavateks teguriteks ning viimaseid saab hoopis pidada sissetulekute ebavõrdsust vähendavateks mõjuriteks. Saadud uurimistulemused on kasulikud mõistmaks paremini kompleksse sissetulekute ebavõrdsuse probleemi olemust arengu- ning siirderiikides. Samuti võiksid saadud tulemused aidata kaasa arengu- ning siirderiikides tõhusa poliitika loomisele, eesmärgiga toetada sissetulekute ebavõrdsuse probleemiga edukamat toimetulekut. | et |
dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b5144161*est | |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60415 | |
dc.language.iso | est | en |
dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
dc.rights | openAccess | en |
dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | * |
dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
dc.subject.other | globaliseerumine | et |
dc.subject.other | arengumaad | et |
dc.subject.other | üleminekumajandus | et |
dc.subject.other | riigid | et |
dc.subject.other | tulud | et |
dc.subject.other | ebavõrdsus | et |
dc.subject.other | väliskaubandus | et |
dc.subject.other | otseinvesteeringud | et |
dc.title | Globaliseerumise seosed sissetulekute ebavõrdsusega arenguriikide ning üleminekujärgus majandusega riikide näitel | et |
dc.type | Thesis | en |