Designing corpus-based supplementary activities to promote motivation in the English classroom among 9th-grade learners in Ruila Basic School

Abstract

Keeleõpe ei tähenda lihtsalt õpikust juhindumist. Selle uurimistöö eesmärgid on uurida sellist võtmetegurit nagu noorte õppijate motivatsioon inglise keele õppimiseks, välja selgitada nende vajadused, samuti koostada hetkel kasutusel oleva õpiku korpus ja luua korpusel põhinevad materjalid klassiruumis kasutamiseks. Küsimustikku, mida mõõdab ka motivatsiooni, kasutatakse selleks, et selgitada välja, mis motiveerib õppijaid, millised harjutused on nende meelest huvitavad ja kasulikud inglise keele õppimisel ning kas nad leiavad, et kasutatava õpiku tegevused on huvitavad ja motiveerivad neid piisavalt. Materjalide kavandamiseks luuakse, analüüsitakse ja kasutatakse õpiku tekstide korpust. Teine lühike küsimustik aitab tuvastada, mida õppijad arvavad äsja loodud materjalide kohta. Õpik pakub õppijatele sõnu, millega B1 tasemel inglise keele õppijad peaksid olema tuttavad vastavalt CEFR-le (Common European Framework of Reference for Languages – 101

Euroopa keeleõppe raamdokument) Seda võib pidada selle tugevaimaks küljeks. Õpiku lugemistekstid on rikkad ka akadeemilise sõnavara poolest. Aga kui asi puudutab kõige sagedamini kasutatavate ingliskeelsete sõnade levimist, pole tulemused rahuldavad. Näiteks nimisõnu, mida esineb lugemistekstides rohkem kui kümme korda, on õpikus tugevalt ülekasutatud, kui võrrelda COCA-ga (the Corpus of Contemporary American English – tänapäevase ameerika inglise keele korpus). Teiselt poolt on paljud tavalised leksikaalsed verbid alaesindatud, näiteks to say (ütlema), to know (teadma), to come (tulema), to want (tahtma) ja to tell (rääkima, ütlema). Samas on tuvastatud, et õpiku autorid on väga tähtsaks hinnanud arvukaid akadeemilisi sõnu. Tekstides on 143 akadeemilist sõna, mille levimine õpikus on palju tihedam kui korpuses. Mis puudutab mitmesõnalisi väljendeid (kollokatsioonid, ühendtegusõnad jne), siis annab õpik ainult piiratud valiku kollokatsioone leksikaliseerimata verbidega, kuid siiski on mitmesõnaliste väljendite esinemise sagedus õpikus palju suurem kui korpuses. Esmapilgul näib, et ka ühendtegusõnu on kasutatud üleliia, kuid paljud neist esinevad vaid korra, seega puutuvad õppijad nendega väga piiratult kokku.