Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadused

Abstract

Emotsioonide regulatsiooni (ER) peetakse transdiagnostiliseks konstruktiks, millel on oluline roll erinevate psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seetõttu on oluline, et kliinilises praktikas oleks usaldusväärseid ja valiidseid mõõdikuid, millega ERi raskuseid hinnata. Töö eesmärgiks oli kontrollida emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala (Difficulties in Emotion Regulation Scale, DERS; Gratz & Roemer, 2004) eestikeelse versiooni (Vachtel, 2011) psühhomeetrilisi omadusi psüühikahäire diagnoosiga ja diagnoosita indiviididest ning tavapopulatsioonist koosneval suurel valimil (N = 4906). Eelkõige keskenduti skaala faktorstruktuuri kontrollimisele, koguskaala ja alaskaalade reliaabluse ning eristava valiidsuse hindamisele. Faktorstruktuuri kontrollimiseks viidi eraldi osavalimitel läbi uuriv graafianalüüs (EGA) ja kinnitav faktoranalüüs (CFA). EGA andis parimaks tulemuseks ilma mitteteadvustamise alaskaala väideteta 5-dimensioonilise lahendi. CFA toetas saadud tulemust ning bifaktor struktuur ühe üldfaktori ja viie spetsiifilise grupifaktoriga näitas parimat sobivust. Skaala sisereliaablus oli kõrge. DERSi koguskoori kasutamist võis hinnata usaldusväärseks, kuid alaskaalade osas olid tulemused ebaselgemad. Impulsikontrolli raskuste ja emotsionaalse selguse alaskaala seletasid arvestatava osa unikaalsest usaldusväärsest varieeruvusest. Kõige madalam oli reliaablus ERi strateegiate puudumise alaskaalal, mistõttu selle alaskaala skoori eraldi kasutamine ei ole soovituslik. Lisaks eristas DERSi koguskoor psüühikahäire diagnoosiga indiviide häirevabadest isikutest, esimeste ERi raskused olid kõikidest teistest statistiliselt oluliselt suuremad. DERSi skoorid erinesid ka vanusegruppide lõikes, nooremates vanusegruppides olid teistega võrreldes kõrgemad keskmised skoorid. Kokkuvõtvalt võib ilma emotsioonide mitteteadvustamise alaskaala väideteta DERSi pidada valiidseks ja usaldusväärseks enesekohaseks mõõdikuks ERi raskuste hindamisel.