Eesti linnapeade palga sõltuvus linna rahvaarvust ja jõukusest aastal 2015
| dc.contributor.advisor | Taagepera, Rein, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Saag, Enith Li | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-07-13T09:19:53Z | |
| dc.date.available | 2016-07-13T09:19:53Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Tuginedes meedias püstitatud hüpoteesidele ja varem uuritud poliitilistele nähtustele, mida suurus mõjutab, kästlesin empiirilises osas Eesti linnapeade palkade sõltuvust vastava haldusüksuse elanikkonnast ja tulust. Näiteks Itaalias on meeride palga määramiseks rahvaarvul põhinevad künnised. Vaatamata sellele, et Eestis selliseid elanikkonnal rajanevaid ülempiire ei ole, sõltub linnapea töötasu populatsioonist. Töö esimesed hüpoteesid osutusid tõeseks: mida suurem rahvastik ja tulubaas, seda kõrgem on meeri põhipalk. Seosed on tugevad, sest determinatsioonikordajad on üle 0,87. Uurimuse käigus selgus, et kuna nende faktorite omavahelise seose R võrdub 0,98, on eraldi tulubaasi ja palga sõltuvuse uurimine sisuliselt otstarbetu. Kolmas eeldus, mis on seotud tuluga per capita on väär: linnapea palk ei sõltu vastava omavalitsuse tulust ühe inimese kohta. Uurimuses käsitlesin põhjalikult hälbivaid juhtumeid. Selleks arvutasin deviatsiooni, mille positiivne väärtus oli kõige suurem Loksa, Saue ja Narva-Jõesuu linnal. Selgus, et kõige suurem negatiivne kõrvalekalle oli Kiviõli, Kallaste ja Sindi linnapea palkadel. Avastasin, et hälbimist ei saa seletada madala erakondade tingarvuga. Hüpoteetiliselt võib üksikjuhtumite linnavolikogude koosseisu seostada keskmisest kõrgema töötasuga, kuid üldise nõrga seose tõttu ei saa tõestada nendevahelist seost. Üldisi järeldusi ei teinud ka avaliku teenistuse veebileheküljel avaldamata linnapea palkade kohta. Võib vaid väita, et nende palgaandmete puhul on suurem tõenäosus äärmuslikule hälbimusele kui koos teiste ametnike palkadega esitatud meeride töötasudel. Relevantsemateks järeldusteks tuleb uurida suuremat ajavahemikku: käsitleda linnapeade sissetulekuid aastatel 2014 kuni 2016. 2015. aasta andmete põhjal järeldan, et linnapeade põhipalkade uurimiseks piisab ühest indikaatorist: rahvaarvust. Linnapea palga ja rahvaarvu vahelist seost iseloomustab semi-log teljestikule graafitud logaritmiline trendijoon, mille valem on järgmine: y=466,8ln(x) – 1957 kus y on linnapea palk ja x rahvaarv. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4581060*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/52642 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | linnad | et |
| dc.subject.other | linnapead | et |
| dc.subject.other | rahvaarv | et |
| dc.subject.other | palk | et |
| dc.subject.other | jõukus | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Eesti linnapeade palga sõltuvus linna rahvaarvust ja jõukusest aastal 2015 | et |
| dc.type | Thesis | en |