Erakondade riikliku rahastamise mõju erakondade tajutava korruptsiooni vähendamisele

Abstract

Erakondade riiklik rahastamine ja sellega seonduvad mehhanismid on erilise hoo sisse saanud viimase 20 aasta jooksul, eesmärgiga suurendada erakondade iseseisvust ja isemajandamist ning seeläbi vähendada korruptsiooni, mis omakorda peaks tugevdama demokraatlikku korda riigis. Selleks, et kontrollida, kas erakondade riiklikust rahastamisest on ka kasu korruptsiooni ohjamises, katsetati seda MSDO meetodil. Kõigepealt näitas võrdlus India ja Läti, kui asjakohastes aspektides sarnaste riikide, vahel, et antud hüpoteesil võib olla tõepõhi all. Lätis, kus erakondi rahastatakse alates 2012. aastast riiklikult, on tajutava korruptsiooni tase madalam kui Indias. Paraku pole erakondade riiklik rahastamine Lätisveel soovitud mõjukaasa toonud, sest 2012. aastast alates ei ole Läti parteide tajutav korruptsioonitase Transparency Internationali andmetel langustendentse näitama hakanud. Seevastu CPI viimased andmed viitavad, et üleüldine tajutav korruptsioon on siiski langustrendis. Lõplikku võrdlust on keeruline teha, sest andmed on puudulikud ja korruptsiooni mõõtmise metodoloogia on aja jooksul muutunud ja seetõttu pole ka võimalik teha usaldusväärset lõplikku järeldust. Kindlasti väärib antud teema veel tähelepanu ja arendamist, otstarbekas on oodata näiteks Läti kohta enama informatsiooni avaldamist Transparency Internationali poolt. Otse loomulikult võiks püüda leida veelgi asjakohasemaid aspekte, mille alusel riike omavahel võrrelda. Selle töö koostamisel kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalikkahtlusteta tõestadahüpoteesi, et erakondade riiklik rahastamine aitab vähendada tajutavat erakondade korruptsiooni, aga lõplikke järelduste tegemiseks on liiga vähe andmeid.