Kogemusnõustamise teenuse korraldus Eestis

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada kogemusnõustamise teenuse osutamise aspektid Eestis läbi kogemusnõustajate ja teenuse kooridinaatorite tõlgenduste. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist, esitan järgnevad uurimisküsimused: 1) Kuidas on Eestis kogemusnõustamise teenus praegusel hetkel korraldatud? 2) Millist kasu toob kogemusnõustamine läbi kogemusnõustajate ja teenuse koordinaatorite tõlgenduste? 3) Millised on teenuse edasiarendamist vajavad aspektid? Vastuseks esimesele uurimisküsimusele võib öelda, et Eestis on kogemusnõustajad kaasatud peamiselt rehabilitatsioonimeeskondadesse, kuid sellest hoolimata on intervjueeritud kogemusnõustajatel veel suhteliselt vähe kliente. Klientide vähesus on tingitud klientide, spetsialistide ja teiste seotud ametkondade töötajate vähestest teadmistest kogemusnõustaja teenuse eesmärgi ja olemuse kohta. Kogemusnõustaja roll rehabilitatsioonimeeskonnas on töötada koostöös teiste spetsialistidega ja kuna kogemusnõustajal on kõige emotsionaalsem suhe oma kliendiga, sest ta oskab inimese kogemust märgata, siis aitab ta muuta kogu meeskonna lähenemise kliendikesksemaks. Uuringus osalejate tõlgenduste põhjal on kogemusnõustaja kliendi jaoks eeskuju, kelle toetus, julgustus ja hea nõu aitab kogemusnõustajaga sarnases olukorras kliendil oma raskusi ületada ning taastuda. Kogemusnõustaja ja tema nõustatav on taastumisteekonnal võrdsed ning nende vahel on eriline partnerlusside, mis toetab mõlemat osapoolt. Taastumise tulemusel usub klient oma elu väärtuslikkusesse ja hakkab mõistma, et ka psüühikahäirega on võimalik elada või et pärast kriisi läheb elu edasi. Teisele uurimisküsimusele vastates võib selgelt öelda, et kogemusnõustamine on kõikide uuringus osalejate arvates kasulik. Kogemusnõustamisest on kasu nõustatavale, kogemusnõustajale ja kogu meeskonnatööle. Arvestades kogemusnõustamise kasulikkust kõikidele osapooltele, võib järeldada, et kogemusnõustamisel on laiem positiivne mõju tervele ühiskonna vaimsele tervisele. Viimane uurimisküsimus puudutas kogemusnõustamise teenuse edasiarendamist ning olulisemate kitsaskohtadena toodi välja väheseid teadmisi teenuse olemuse ja eesmärgi kohta, spetsialistide suhtumist kogemusnõustamisse, töövõtulepingute puudumist mõningatel juhtudel, tööruumidega seotud küsimusi ja esindusorganisatsiooni tegevust. Kogemusnõustamine kui uus teenus Eestis vajab veel tutvustamist ning lahti seletamist, et ühiskond mõistaks selle kasulikkust. Ühiskonnaliikmete paremad teadmised aitaksid kogemusnõustajatel rohkem tööd saada ning sellest tulenevalt laheneks ka lepinguid ja tööruume puudutavad probleemid. Suurem töömaht tähendab ka suuremat kaasamist meeskonnatöösse, mille tulemusel areneks koostöö teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega ning nende suhtumine kogemusnõustamisse paraneks. Kokkuvõttes leian, et kogemusnõustamine on Eestis oluline teenus, mis aitab kaasa Eesti vaimse tervise valdkonna parendamisele, kaasates ühiskonda rohkem psüühikahäirega inimesi ning samuti aitab teenus psühhosotsiaalselt raskes olukorras inimestel oma elu taas väärtustada. Selle tulemusel on meie ühiskond tervem.