Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine

Abstract

Käesolev doktoritöö on katse analüüsida ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust kolme distsipliini, grammatika, teoloogia ja muusika vaatenurgast. Täpsemalt on vaatluse alla on võetud selle usutunnistuse ladinakeelne normtekst (NCL), mis esineb alates 15. sajandist roomakatoliku kiriku ametlikes trükiväljaannetes ja mille alusel on läbi muusikaloo komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi. Töö eesmärk on koostada abivahend NCL-i paremaks mõistmiseks. Töö meetodiks on hermeneutiline viis liigendada NCL eri distsipliinide vaatenurgast tähenduslikeks üksusteks. Töö on üles ehitatud nelja peatükina. Esimeses peatükis antakse ülevaate Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse kui enne 451. aasta Chalkedoni oikumeenilist kirikukogu kreekakeelse ja -meelsena sündinud teksti päritolust, selle tõlkimisest ladina keelde ja selle järkjärgulisest kujunemisest täna roomakatoliku kirikus kasutatavaks normtekstiks. Teises peatükis avatakse NCL foneetilisest, morfosemantilisest, süntaktilisest ja stilistilisest vaatepunktist. Rõhutatud tähelepanu pühendatakse NCL-i kolomeetrilisele analüüsile. Kolmandas peatükis liigendatakse NCL-i teoloogiliselt. Peatüki esimeses alapeatükis vaadeldakse levinumaid viise, kuidas on NCL-i liigendatud süstemaatilises teoloogias. Analoogia alusel pakutakse välja ka muid liigendusvõimalusi. Teises alapeatükis aga tuuakse välja NCL-i liigendusi praktilises teoloogias – eri ajastute roomakatoliku kiriku liturgias. Neljandas peatükis käsitletakse NCL-i muusikalist liigendamist: seda, kuidas on võimalik muusikaliste parameetrite varal NCL-i liigendada ning kuidas võib selle teksti grammatilisest ja teoloogilisest liigendamisest abi olla muusikaanalüüsis. Näiteteosteks on valitud Arvo Pärdi (s 1935) kolm NCL-ile komponeeritud teost: Missa syllabica (1977) ja Berliner Messe (1990/2002) Credo-osad ning Summa (1977).

The present thesis is an attempt to analyze the Niceno-Constantinopolitan creed as one of the most important texts in church and music history from the point of view of three disciplines – grammar, theology and music. More exactly, the standard Latin version of this creed (NCL) which can be found in official Roman Catholic publications since the fifteenth century and on the ground of which a large amount of musical compositions – the Credo parts of the Mass – have been created throughout the history of music, is examined. The objective of the thesis is to compile a resource for deepening one’s understanding of the NCL. The method of the thesis is an hermeneutical way to divide the NCL from the perspectives of different disciplines into semantic units. The thesis is organized into four chapters. In the first chapter a survey of the origin of the Niceno-Constantinopolitan Creed as a text of Greek language and Greek turn of mind arisen before the Ecumenical Council of Chalcedon in 451, as well as the translation process of the creed into Latin and gradual formation of the creed into standard text now used in the Roman Catholic church, is given. In the second chapter the NCL is treated from the phonetical, morphosemantical, syntactical and stylistical perspective. A special attention on the colometric analysis of the NCL is drawn. In the third chapter the NCL is analyzed theologically. The first subchapter is dedicated to the ways the NCL has been usually analyzed in systematic theology. Analogously, other ways of analysis are suggested. In the second subchapter various ways of analysis of the NCL in practical theology – in the liturgy of different eras of the Roman Catholic church – are brought out. The fourth chapter is dedicated to the musical analysis of the NCL is: namely, how to analyze the NCL by means of musical parameters and how the grammatical and theological analysis of the NCL can be of value for the musical analysis. As an example three NCL’s settings by Arvo Pärt – the Credo parts of Missa syllabica (1977) and Berliner Messe (1990/2002), and Summa (1977) – are chosen.