B-hepatiidi levik sugulisel teel: juht-kontroll uuring

Abstract

B-hepatiit on maailmas üks enamlevinumaid nakkushaigusi. HBV põhjustab sageli raskeid maksakahjustusi, sealhulgas vähki, mis võib lõppeda surmaga. HBV levib nakatunud vere, sperma, tupesekreedi, sülje ja pisarate kaudu. Peamised ülekandeteed on suguline, narkootikumide süstimine veeni, meditsiinilised protseduurid. HBV vastu on olemas efektiivne vaktsiin.

Antud töö eesmärgiks oli analüüsida B -hepatiidi levikut Eestis, määrata kindlaks HBV markerite ja riskikäitumise levimus sugulisel teel levivaid haigusi põdevate isikute hulgas ning kirjeldada HBV nakkusega seotud riskitegureid. Tegemist oli juht-kontroll uuringuga, millest võttis osa 301 uuritavat. Käesolevas uurimuses kasuti andmeid 1996-1998 läbiviidud juht-kontroll uuringust, mille eesmärgiks oli kirjeldada seksuaalses teel levivatesse haigustesse nakatumise riskifaktoreid. Algse uuringu juhtudeks olid 189 suguhaiguse diagnoosiga inimest, kontrollideks olid 112 juhuvalimi alusel valitud regionaalse rahvastikuregistri elanikku. Lähtuvalt töö eesmärgist selekteeriti juhtude hulgast välja kõik HBsAg ja/või anti-HBc positiivse markeriga (n=23) ja kontrollideks olid HBV nakkuse vabad isikud (n=93) algse uuringu kontrollide hulgast.

Selgus, et suguhaigusi põdevate isikute hulgas oli HBV markerite levimus väiksem võrreldes kontrollidega. Olulisteks HBV leviku riskifaktoriteks osutusid juhuslike seksuaalpartnerite olemasolu (OR=4.4 95% CI 1.5-13) ja rohkem kui 5 seksuaalpartneri omamine elu jooksul (OR=3.5 95% CI 1.1-12). Uuritavate osakaal, kes alustasid seksuaalelu nooremana kui 16 aastat oli juhtude hulgas 48% ja kontrollide hulgas 28,3% (OR=2.32 95% CI 0.81-6.55).