Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel
| dc.contributor.advisor | Vassil, Kristjan, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kütt, Karmeli | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2015-06-10T14:48:43Z | |
| dc.date.available | 2015-06-10T14:48:43Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas magistritöös võetakse uurimuse teoreetiliseks aluseks lähimushääletamise teooria, mis on empiiriliselt mõjuvõimas ning tõestatult oluline ja toimiv kontseptsioon valimiskäitumise uurimises (Singh, Roy 2014: 89). Lähimushääletamise mudeli üheks eelduseks on valija informeeritus poliitilise ja majandusliku keskkonna aspektidest ehk kontseptsiooni võib vaadata kui informatsiooni osas nõudlikku. Sel põhjusel võib eeldada, et mida informeeritum ja mida võimelisem valija uut informatsiooni omandama on, seda tõenäolisemalt hääletab ta lähimushääletamise mudelile kohaselt. Töö on edasiarendus 2013. aastal autori poolt kaitstud bakalaureusetööst (Kütt 2013), mille uurimisküsimus oli, kui suur hulk valijatest hääletab Euroopa Parlamendi valimistel ratsionaalselt. Uuringu tulemustest selgus, et lähimushääletamise mudel on arvestatava seletusjõuga, umbes pooled valijatest hääletasid mudeli kohaselt ratsionaalselt. Magistritöös võetakse sisend sõltumatuks muutujaks bakalaureusetööst ning otsitakse vastust küsimusele, millised individuaaltasandi sotsiaal-demograafilised, hoiakulised ja käitumuslikud tegurid seletavad lähimushääletamist. Magistritöö analüüsi aluseks on Euroopa Parlamendi valimiste uuringu (2009) individuaaltasandi küsitlusandmed ning meetodina kasutatakse multivariatiivset logistilist regressiooni. Empiirilisest analüüsist selgus, et mudeli testimisel statistiliselt olulisi tulemusi välja tuua ei saa olgugi, et teoreetiliselt võib oodata sotsiaal-demograafiliste, hoiakuliste ja käitumuslike tegurite poolset mõju lähimushääletamisele. Lähimushääletamise kõige olulisem ennustaja on see, kui suurt lähedust indiviid kindla erakonnaga tunneb. Vähesemal määral mõjutab lähimushääletamist ka valija sugu ja huvi poliitika vastu. Loodud mudeli peamiseks probleemiks osutus statistilise jõu puudujääk – pärast kodeerimist jäi valimisse puuduolevate andmete tagajärjel järele vaid umbes kolmandik respondente. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4484378*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/46892 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Parlament | et |
| dc.subject.other | valijakäitumine | et |
| dc.subject.other | valimised | et |
| dc.subject.other | parlamendivalimised | et |
| dc.subject.other | 2000-ndad | et |
| dc.title | Lähimushääletamine ja seda mõjutavad tegurid – seletav analüüs 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |