Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective
dc.contributor.advisor | Kutsar, Dagmar, juhendaja | |
dc.contributor.advisor | Taagepera, Rein, juhendaja | |
dc.contributor.author | Nahkur, Oliver | |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
dc.date.accessioned | 2019-10-02T07:23:12Z | |
dc.date.available | 2019-10-02T07:23:12Z | |
dc.date.issued | 2019-10-02 | |
dc.description | Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone | et |
dc.description.abstract | Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002; Walby et al. 2017). Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid (nt Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017) järgides keskendus käeolev doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori–Ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID) konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset riigiti võrreldavalt. Indeks tugineb olemasolevatel regulaarselt kogutavatel, rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja riigiti võrreldavatel andmetel. SIID on kahemõõtmeline indeks, mis ühendab isikutevahelise destruktiivsuse eeldusi ja tagajärgi esindavad kaudseid näitajaid. Lisaks täiskasvanute andmetele on indeksi toimimist katsetatud lastelt kogutud rahvusvahelisel harmoniseeritud andmestikul. Indeksi valideerimine kinnitas selle metodoloogilist toimimist järgnevalt: • SIID on sisemiselt terviklik sotsiaalne indikaator; • SIID kontseptuaalne skeem on rakendatav laste populatsioonile; • SIID-i saab kasutada ühiskonna destruktiivsuse hindamise ajalisteks ja ruumilisteks võrdlusteks; • Rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja regulaarselt kogutavate andmete kättesaadavuse paranedes saab SIID-i edasi arendada ja kohandada uutele elanikkonna rühmadele. Regulaarse sotsiaalse monitoorimise ja aruandluse kaudu omab SIID potentsiaali informeerida üldsust, äratada avalikku huvi, initsieerida arutelusid, rahuldada meedia isu statistikapõhiste narratiivide järele, olla lobivahendiks huvirühmadele. Lisaks rakendusele teadusuuringutes, omab SIID potentsiaali olla uus sotsiaalne indikaator, mida statistikud kaasavad oma indikaatorsüsteemidesse ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO kasutavad vägivallaennetuse algatustes. | et |
dc.description.abstract | Measurement of Interpersonal Destructiveness: the Societal Perspective An important challenge to academics, policy-makers and practitioners working on violence prevention is absence of worldwide reliable and comparable country-level data collected at regular basis (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002b; Walby et al. 2017). Thus, following internationally accepted guidelines (e.g., Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017), a new composite social indicator–Societal Index of Interpersonal Destructiveness (SIID)–was developed in this doctoral study that can be used as a regular and cross-nationally comparable indicator of interpersonal violence across societies. SIID uses existing regular internationally harmonised and comparable data. It is a two-dimensional index combining indirect items representing prerequisites’ and consequences’ dimensions of interpersonal destructiveness. Its workability was also tested on child population data. The results of this dissertation showed methodological soundness of SIID. It can be concluded that: • SIID is internally consistent composite social indicator (Study I and II); • after relevant operationalisations, SIID conceptual scheme can also be applied to child population (Study II); • SIID can serve comparative purposes in time and space (Study III); • SIID can be further improved and adapted to new population groups with improvements in the availability of internationally harmonised and regularly collected data. Through regular social monitoring and reporting, SIID has the potential to inform the public, stimulate public interest, initiate discussion, and form and develop particular sensitivity function; to offer a ‘food’ for media’s appetite for statistic-based narratives; and to be a lobbying tool for interest groups. In addition to academic use, SIID has also potential to be a new social indicator which statisticians will add to their indicator system and international organisations like WHO will use in their violence prevention initiatives. | en |
dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5264342 | et |
dc.identifier.isbn | 1736-0307 | |
dc.identifier.isbn | 978-9949-03-192-4 (pdf) | |
dc.identifier.issn | 1736-0307 | |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/65358 | |
dc.language.iso | eng | et |
dc.relation.ispartofseries | Dissertationes sociologicae Universitatis Tartuensis;21 | |
dc.rights | openAccess | et |
dc.rights | Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti | * |
dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
dc.subject | inimsuhted | et |
dc.subject | sotsiaalsed konfliktid | et |
dc.subject | isikutevahelised konfliktid | et |
dc.subject | vägivald | et |
dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
dc.subject.other | ETD | et |
dc.subject.other | dissertations | et |
dc.subject.other | väitekirjad | et |
dc.subject.other | human relations | en |
dc.subject.other | social conflicts | en |
dc.subject.other | interpersonal conflicts | en |
dc.subject.other | violence | en |
dc.title | Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective | en |
dc.title.alternative | Isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmine: ühiskonna tasandi perspektiiv | et |
dc.type | Thesis | et |