Mittefiktsionaalsed pärisnimed eesti nüüdiskirjanduses

Abstract

Magistritöös uuritakse mittefiktsionaalsete pärisnimede kasutamisviise fiktsionaalsetes tekstides. Konkreetsemalt keskendusin töös avaliku elu tegelaste pärisnimede kasutamisele eesti uusimas kirjanduses. Uurimuse esimene peatükk annab ülevaate pärisnime mõistest ja selle erinevatest käsitlustest, teises peatükis defineeritakse fiktsiooni mõiste ja analüütiline peatükk käsitleb reaalselt eksisteerivate isikute pärisnimede kasutamist fiktsionaalsetes tekstides, kasutades näidetena Andrus Kiviräha följetonikogumikku „Vargamäe vanad ja noored“, Mehis Heinsaare novellikogumikku „Ebatavaline ja ähvardav loodus“, Urmas Vadi novelli „Testament“ ja Kaja Kannu romaani „Tänavatüdruk“.