Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele
| dc.contributor.advisor | Pärtel Piirimäe, juhendaja | et |
| dc.contributor.author | Laane, Karl Lembit | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofia osakond | et |
| dc.date.accessioned | 2023-07-03T12:57:02Z | |
| dc.date.available | 2023-07-03T12:57:02Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description | The dissertation studies the effects of Western republicanism on the constitution of the Republic of Estonia in 1920in the Constituent Assembly. The aim of the work is to answer the questions: which authors of republicanism and political thought influenced the views of the members of the Constituent Assembly, the debates between them, and how; which claims and views of the authors influenced the formation of the Estonian polity, and in what way; what kind of classic republican models appeared in the discussions about the establishment of the Republic of Estonia, which one persevered and why it rather than another. The thesis consists of two parts. the first part gives an overview of the core authors of Western republican thought or at least who influenced, from Plato and Aristotle to the parliamentarians of the 19th century. The second part analyses the political and intellectual context leading up to the Constituent Assembly and the Assembly's debates on the provisional arrangements for the government of the republic (the provisional constitution) and on the constitution itself. The most far-reaching influences on these debates came from Hobbes, Montesquieu, the US Federalists, the 19th century parliamentarians, and occasionally a Jacobin interpretation of Rousseau. However, all but the last of these were the starting point more for the right-wing, and their arguments were often rejected by the left. The provisional constitution introduced a Jacobinist interpretation of the Swiss constitutional order, while its practical failure led to a move towards a (semi-)parliamentarian model in the discussions on the constitution itself, distinguished from typical parliamentarism by the absence of a head of state and by the decisive role of the people through popular initiatives and referendums in ensuring that the government, parliament, and the will of the people were in harmony. | en |
| dc.description.abstract | Käesoleva väitekiri analüüsib lääne vabariikluse mõtteloo mõjusid Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse ja riigikorra kujundamisele Asutavas Kogus. Töö eesmärk on vastata küsimustele, missugused vabariikluse ja poliitilise mõtteloo autorid mõjutasid Asutava Kogu liikmete seisukohti, nendevahelisi arutelusid ning kuidas; missugused klassikalised vabariiklikud mudelid esinesid Eesti Vabariigi loomise aruteludes, missugune neist jäi peale ning miks otsustati lõpuks just sellise ning mitte teistsuguse vabariigi mudeli kasuks. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate lääne vabariiklikust mõtteloost või seda mõjutanud tüviautoritest Platonist ja Aristotelesest kuni 19. sajandi parlamentaristideni. Teine osa analüüsib selle põhjal Asutava Kogu kokkutulemisele eelnenud poliitilist ja intellektuaalset konteksti ning Asutava Kogu arutelusid vabariigi valitsemise ajutise korra (ajutise põhiseaduse) ja põhiseaduse enda üle. Kõige ulatuslikumat mõju avaldasid neile aruteludele Hobbes, Montesquieu, USA föderalistid, 19. sajandi parlamentaristid ning kohati ka jakobiinlik tõlgendus Rousseaust. Samas olid kõik peale viimase neist lähtekohaks rohkem parempoolsetele ning vasakpoolsed lükkasid tihti nende argumentatsiooni tagasi. Ajutise põhiseadusega kehtestati jakobiinlik-astilik tõlgendus Šveitsi riigikorrast, samas kui selle praktilise läbikukkumise tõttu liiguti põhiseaduse enda aruteludes juba (pool)parlamentaristliku mudeli juurde, mida eristas tüüpilisest parlamentarismist riigipea puudumine ning rahva otsustav roll valitsuse, parlamendi ja rahva tahte kooskõla tagamisel rahvaalgatuste ja -hääletuste kaudu. | et |
| dc.description.uri | http://ester.ester.ee/record=b5566960 | et |
| dc.identifier.other | 20.03.01 LAAne 01 | |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/91248 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | philosophy | en |
| dc.subject | Republic of Estonia | en |
| dc.subject | republicanism | en |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | filosoofia | et |
| dc.subject.other | Eesti (riik) | et |
| dc.subject.other | vabariiklus | et |
| dc.title | Vabariikluse mõtteloo mõju Eesti Vabariigi loomise aruteludele | et |
| dc.title.alternative | The influence of republican intellectual history on the debates over founding the Estonian republic | en |
| dc.type | Thesis | et |