Music and Personal Well-being in the Life of a Rap Musician
Kuupäev
2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Muusikateaduse Selts
Abstrakt
Uuringus vaatlen empiiriliselt muusikaloome kasulikku mõju inimese vaimsele tervisele, keskendudes Tšehhi muusikule Meitonile (esmajoones tegev räpis), kes on korduvalt kajastanud oma loomingus ka isiklikke psühholoogilisi probleeme. Lähtun Ameerika psühholoogi Martin Seligmani isikliku heaolu kontseptsioonist, PERMA mudelist, mille kohaselt saavad inimesed oma elukvaliteeti parandada tegevustega, mis toetavad positiivseid suhteid, kaasahaaratust (flow), tähenduslikkust, saavutust ja positiivseid emotsioone. Sellest lähtuvalt kasutan kvalitatiivses uuringus, mis põhineb intervjuudel Meitoniga ja laulutekstide analüüsil, narratiivset, temaatilist ja fenomenoloogilist analüüsi, et uurida, kuidas muusikaloomine toetab muusiku isiklikku heaolu.
Artikli uurimisküsimused on: 1) Millist rolli mängib muusikaloomine Meitoni biograafias? 2) Milline on muusikaloomise tähendus Meitoni isiklikus heaolus? 3) Milliseid isikliku heaoluga seotud teemasid Meiton oma muusikas käsitleb? 4) Milliseid emotsioonide reguleerimise strateegiaid on ta oma elu jooksul kasutanud ja kuidas seostuvad need isikliku heaoluga? Tulemused näitavad, kuidas kombineeruvad vaimse tervise teemad muusiku loomingus isikliku elulooga, ning laulutekstidest ilmneb, et muusikukarjäär on tihedalt seotud elulooga. Meitoni huvi muusika vastu tärkas noorukieas, mil muusika toimis n.-ö. filtrina, aidates vabaneda ebameeldivatest psühholoogilistest seisunditest. Muusika loomine vähendas ka ärevust, mis on teda noorukieast saadik saatnud. Selles kontekstis on emotsioonide ventileerimine, aktsepteerimine ja muusika kaudu tähelepanu juhtimine olnud peamised emotsioonide reguleerimise mehhanismid. Laulutekstide kirjutamine on mitmel viisil kasulik, aidates mh. emotsioone välja elada, tekitades kognitiivseid muutusi, võimaldades teatud olukordadest eemalduda, end paremini tunda ja emotsionaalset taju arendada. Naastes PERMA mudeli juurde, on muusikaloomine selle kõigi komponentide puhul asjakohane. Meitoni puhul hõlmab see rõõmu kogemist pärast loo valmimist, flow’ seisundit muusikaloomise käigus ja tähenduslikkuse tunnet, mida ta teisi aidates kogeb. Positiivne tagasiside fännidelt aitab tõsta Meitoni enesehinnangut, samuti on oluline sõprade vastastikune emotsionaalne tugi kogukonnas, mison kujunenud Meitoni muusika ümber.
Kirjeldus
Märksõnad
case study, well-being, PERMA model, emotion regulation, rap music