Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika

Abstract

Käesolevat uuringut ajendas tegema asjaolu, et noored inimesed tarbivad aina vähem uudismeediat ja klassikalist ajakirjandust. Selle asemel ammutatakse igapäevaselt informatsiooni sotsiaalmeedia kaudu (Opermann, 2018). Meie uurimisrühma juba ilmunud teadusartikli eesmärk oli leida, kuidas populaarsemad juutuuberid oma sisu presenteerivad. See on eeldus uurimisele leidmaks, kas see, kuidas juutuuberid oma sisu esitavad, mõjutab ka nende jälgitavust ja vaadatavust. Selleks tuli esilagu välja töötada meetod, et uurida juutuuberite videote sisu: teemasid, formaate ja žanre. Lisaks ka videotes kanduvaid väärtusi ning konkreetsete videote tasusid ja tarbeid. Kõige sobilikumaks pidasin nende kaardistamiseks ja analüüsimiseks standardiseeritud kontentanalüüsi. Selles oli lõpuks oluliseks analüüsimiseks viis kategooriat: 1) mis teemal video rääkis, 2) mis formaati video tegemisel kasutatud oli, 3) mis žanris video oli, 4) mis väärtuseid video endas kandis ning 5) milliseid tasusid ja tarbeid videost saada võib. Formaatide ja žanrite määratlemiseks võtsime aluseks oma vaatluse ning Muuli ja Permi (2017) bakalaureusetöö. Väärtuste analüüsimiseks oli abiks Shalom H Schwarzi kaardistatud kümme põhilist väärtusklastrit. Tasude ja tarvete alamkategooriate määratlemiseks võtsime aluseks Katzi (1974) ning Shao (2009) tasude ja tarvete teooria ning selle täiendused. Kodeerimisel selgus, et populaarseimad teemad meie valimisse kuulunud juutuuberite seas olid huumor, elustiil ja mängud. Meie valimis olid neli kõige tavalisemat formaati collab , sketš, muusikavideo ja sit-down . Collab i kasutasid enam mänguvideote tegijad. Lähtudes juutuuberite formaadikasutusest ja teemade valikust, siis sit-down i formaat oli enamasti seotud elustiili teemaga. Juutuuberid, kes valisid oma video läbivaks teemaks huumori, kasutasid tavaliselt sketši või muusikavideo formaati. Nii nagu teemade ja formaatide puhul tekkis ühenduvust, tekkis ka formaatide ja žanrite vahel. Näiteks originaalsisuga esinemine oli tihti esitatud sketši formaadis. Minu koostatud uurimismeetod toimis kõige paremini just teemade, formaatide ning žanrite määratlemisel. Nende puhul oli reliaabluse määr 91.5 %. Kui juurde lisada ka väärtuste ning tasude ja tarvete kategooriate kodeeringud, siis oli reliaabluse määr 87.7 %. Järelikult selle meetodiga on parim analüüsida just selgelt kirjeldatud ja otseselt mõistetavaid kategooriaid, nagu need on teemad, formaadid ja žanrid. Ridade vahelt lugemist vajavad valdkonnad nagu väärtused ning tasud ja tarbed vajavad kvalitatiivsemat lähenemist.