Riigikaitseõpetuse roll riigikaitses: riigikaitseõpetajate vaade
| dc.contributor.advisor | Lillemäe, Eleri, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Lass, Henry | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2023-04-11T12:20:43Z | |
| dc.date.available | 2023-04-11T12:20:43Z | |
| dc.date.issued | 2023 | |
| dc.description.abstract | Töö eesmärgiks oli mõista, kuidas riigikaitseõpetuse õpetajad näevad riigikaitseõpetuse ainet. Täpsemalt uurisin, kuidas kirjeldavad riigikaitseõpetajad enda rolli aine kujundamisel, milliseid eesmärke peavad õpetajad ise kõige olulisemaks ainet õpetades ning millised on riigikaitseõpetuse arenguvõimalused tulevikus. Metoodika osas selgitasin kvalitatiivse uurimismeetodi valikut, ning horisontaalse sisuanalüüsi eelist käsitletava teema uurimiseks. Kvalitatiivsest uurimismeetodist tulenevalt viisime töö raames läbi riigikaitseõpetuse õpetajatega 10 intervjuud, milles osales kokku 18 õpetajat. Horisontaalset sisuanalüüsi kasutades viisin läbi induktiivse kodeerimine, mis võimaldas intervjuudes peamisi olulisi teemasid koondada ja analüüsida. Kokkuvõtteks on riigikaitseõpetuse õpetajate jaoks oluline olla hea õpetaja, mis tähendab, et õpetajal on sisemine motivatsioon, missioonitunne, ainet õpetada; õpetaja on kompetentne nii erialaselt, kui pedagoogiliselt; õpetajal on piisavalt isiklikke kogemusi, mida ainet õpetades õpilastega jagada. Olulised aine eesmärgid õpetajate jaoks on positiivsete hoiakute kujundamine ja kaitsetahte tõstmine, õpilaste riigikaitsealaste teadmiste arendamine ning viimaks praktiliste oskuste andmine õpilastele, et nad saaksid hakkama kriisiolukorras. Tulevikus võiks õpetajate meelest olla riigikaitseõpetus korraldatud tsentraalse üksuse poolt, et aine tase oleks kooliti ühtlane, samuti võiks mõningate muudatustega olla aine tulevikus kohustuslik, praegusel kujul aine ei sobi hästi kohustuslikuks aineks riiklikul tasandil. Ainemahu osas arvasid õpetajad, et vähemaga hakkama ei saaks, kuid mõnel juhul võiks olla haridussüsteemis võimalus valdkonnast huvitatud õpilastel riigikaitsealaseid teadmisi süvendatult õppida. Selle töö keskmes oli riigikaitseõpetuse aine nägemine ning mõistmine õpetaja silmade läbi, edasiarendusena peaks tulevikus uurima süvendatult ka teiste osapoolte vaateid seoses ainega. Näiteks, millisena näevad ainet Kaitsevägi, õpilased, koolide juhid, poliitikakujundajad. Veel oleks kindlasti hea uurida õpilaste interpretatsiooni aine eesmärkidest. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5554171*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/89591 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | riigikaitse | et |
| dc.subject.other | riigikaitseõpetus | et |
| dc.subject.other | õpetajad | et |
| dc.subject.other | arengusuunad | et |
| dc.subject.other | eesmärgid | et |
| dc.title | Riigikaitseõpetuse roll riigikaitses: riigikaitseõpetajate vaade | et |
| dc.type | Thesis | et |