Eesti klimaatilistes tingimustes pinnavee soojussüsteemi rakendatavuse hindamine Tartu veekogude põhjal

Abstract

Käesolevas töös uuriti Tartu veekogude põhjal pinnaveel põhinevate soojussüsteemide rakendatavust Eesti klimaatilistes tingimustes. Selleks võrreldi Emajõe temperatuuri režiimi Lennusadama soojussüsteemi allika, Tallinna lahe merevee temperatuuridega ning arvutati veekogude soojuspotentsiaalid arvestades veekogude temperatuure ja mahte. Saadud võimsusi vaadeldi nii Tartu linna soojamajanduse kui ka üksikute hoonete soojavajaduse kontekstis. Tulemustes selgus, et Väike-Anne kanalist saadavad keskmised võimsused tagavad parimal juhul mõne väiksema hoone soojavajadused. Linna soojamajandusele konkreetne veekogu märkimisväärset lisa ei anna. Emajõest saadavad võimsused on üldjuhul võrreldavad linna soojanõudlusega. Suurimaks piiranguks süsteemi rakendamisele on jõevee nulli-lähedane temperatuur kõige külmematel kuudel, kui soojanõudlus on enamasti kõige suurem. Kogu soojamajandust arvestades ei ole see aga takistuseks pakkumaks alternatiivi ülejäänud perioodidel. Kui soojuspumba süsteem ei ole rakendatav, saab üle minna teistele soojusallikatele. Üldiselt võib öelda, et soojussüsteem Eesti kliimas on rakendatav, kuid iga veekogu puhul tuleks vaadelda eraldi selle temperatuuri režiimi, vee juurdevoolu ja mahtu.