Üksikvanemate meediarepresentatsioon Delfi näitel

Abstract

Antud bakalaureusetöö keskendus üksikvanemate meediarepresentatsiooni uurimisele Eesti online-meedias Delfi.ee näitel. Selleks viisin läbi empiirilise uurimuse eesmärgiga teada saada, kuidas meedia representeerib üksikvanemaid, milliseid teemasid ja probleeme üksikvanematega peamiselt seostatakse ning millised erinevused ja sarnasused ilmnevad üksikisade ja üksikemade kujutamisel. Minu töö oletuslik lähtepunkt oli, et üksikvanema representatsioon on soospetsiifiline ning üksikvanematel on pigem vähe võimalusi oma meediarepresentatsiooni mõjutamisel ning kujunemisel kaasa rääkida. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viisin läbi kvalitatiivse ja kvantitatiivse tekstianalüüsi. Kvantitatiivanalüüsiga sain ülevaate lugude, loo tüüpide, autorite, tegelaste, illustratiivse materjalil esitatu ja teemade esinemissagedustest, kvalitatiivse analüüsi käigus peamistest probleemidest, mida üksikvanematega seostatakse. Kvantitatiivanalüüsi tulemustest selgus: 1. Üksikvanemaid kajastati peamiselt seoses sotsiaalteenuste ja vaesusega. Nii üksikemasid kui ka üksikisasid kajastati palju seoses seadusandluse ja isiklike suhetega, kuid üksikisasid protsentuaalselt rohkem seoses seadusandlusega ning üksikemasid protsentuaalselt rohkem seoses isiklike suhetega. Üksikemadega seoses räägiti rohkem ka elatisest. 2. Üksikvanematest kirjutavad kõige rohkem ajakirjanikud, kuid tekstide arvult on kõige rohkem lugejakirju, seega meediarepresentatsiooni mahule avaldab olulist mõju väljaande struktuuriline ülesehitus ehk lugejakirjade rubriigi olemasolu. 3. Meediarepresentatsiooni objekti ja subjekti seostes oli oluline, et üksikvanemad saavad enda kujutamisel kaasa rääkida suhteliselt vähe, sagedamini esinevad üksikvanemad tegutsevate tegelaste või kõrvaltegelastena kui rääkivate tegelaste või kõrvaltegelastena. Üksikvanemaid kujutatakse peamiselt nemad-rollis. 4. Üksikvanemaid kajastavate lugude puhul on üksikemasid kajastatud vastavalt proportsionaalsele jaotumisele üksikvanemate hulgas, samas kui üksikisad on ülekajastatud. 5. Üksikvanematest rääkivate lugude puhul kujutati illustreerival materjalil kõige sagedamini naisi, mõnevõrra vähem mehi ning ka lapsi. Kvalitatiivanalüüsis selgusid peamised probleemid nii üksikvanemate kui ka üldise sotsiaalse grupi lõikes, aga ka üksikemade ja üksikisadega eraldi seostatavad probleemid. Peamised üksikvanematega seostatavad probleemid on vaesus, välismaal töötamine, seadusandlus, sotsiaalteenused ja heategevus. Üksikvanematega üldiselt seostatavad probleemid, mida aga käsitletakse soospetsiifiliselt, on töö/töötus, isiklikud suhted ja üksikvanem laste kasvatajana. Ainult üksikemadega seostatavad probleemid on palgalõhe, isadepäev, välimus, pahed, lasteaed, elatis, tervis, stress, meelelahutus, paljulapselisus ja vanus. Ainult üksikisadega seostatav probleem on kaitsevägi. Kuna töö käigus said kõik uurimisküsimused vastuse, võib öelda, et uurimuse eesmärk uurida üksikvanemate meediarepresentatsiooni on täidetud.