Uudise usaldusväärsuse hindamine internetikeskkonnas 30–50-aastaste hulgas

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindab lugeja informatsiooni usaldusväärsust internetikeskkonnas, milliseid kanaleid usaldatakse ning mis on need tegurid, mis panevad informatsioonis või keskkonnas kahtlema. Autor soovis välja selgitada, kuidas lugeja käitub, kui on hinnanud uudise sisu või veebilehekülje mitteusaldusväärseks. Lisaks, näidisartiklite abil oli soov saada teada, kas uuritavad oskavad eristada võltsuudiseid või sisuliselt puudulikku uudist. Üheks eesmärgiks oli saada aimu, kui palju teavad uudistelugejad üldse, milline peaks olema kvaliteetne ja usaldusväärne uudis ning kuivõrd ollakse kursis usaldusväärsuse riskidega internetikeskkonnas. Empiiriliste andmete kogumiseks viis autor läbi 12 semistruktureeritud intervjuud 30-50 aastaste inimestega. Valimi moodustamise põhiliseks kriteeriumiks oli asjaolu, et intervjueeritav loeks internetikeskkonnas uudiseid. Tulemustest otsis autor uusi hoiakuid, hinnanguid ning kõrvutas neid teoreetilises osas välja toodud Metzgeri ja Flanagini (2013) hindamisprotsessi mõjutavate heuristikutega. Tulemused kinnitavad suuresti juba varasemaid selle valdkonna uuringutulemusi. Selgus, et informatsiooni usaldusväärsuse hindamisel lähtutakse eelkõige oma sisetundest ja varasematest teadmistest. Tugevaks mõjuteguriks info usutavuse hindamisel on enda meelestatus kajastatava teema suhtes ning selle koos,- või ebakõla oma hoiakute ja veendumustega. Uudis hinnatakse usutavaks, kui see kattub lugeja enda hoiakutega ning kinnitab tema veendumusi. Usaldatakse teada-tuntud meediaväljaandeid, enim mainiti Postimeest. Küsitletute igapäevaselt jälgitavate uudisportaalide alla kuulus ka Delfi, seda peetakse aga nii-öelda kollaseks ja seega usaldatakse vähem. Uudisloo usaldusväärsus on konteksti poolt mõjutatav. Veebilehekülje tasandil mõjutavad lugejate hinnangut eelkõige reklaamide hulk ja nende sisu. Mida rohkem on reklaame ja mida ekstreemsema sisuga need on, seda vähem usaldust tekitab veebilehekülg ning ühtlasi uudislugu sellel leheküljel. Kaheldava sisuga informatsiooni avastamisel üldiselt jäetakse lugemine lihtsalt pooleli. Informatsiooni kontrollitakse üle ainult juhul, kui tegemist on lugejat isiklikult puudutava teemaga. Tulemustest nähtub, et sotsiaalmeedia kanalite osas ollakse mingil määral skeptilised, pigem seostatakse neid eraeluliste teemadega ja tõdetakse, et sealt tulev info võib olla kallutatud või eelarvamuslik. Käesoleva uurimuse käigus selgus, et intervjueeritavad, kes on aktiivsed internetikasutajad ja uudistelugejad, ei olnud enda jaoks usaldusväärsuse küsimust tõstatanud. Uudise määratlemisega jäeti valdavalt hätta. Ma loodan, et üks antud töö kaudsetest eesmärkidest, panna uuritavad usaldusväärsuse hindamisele suuremat rõhku panema ning tundma huvi uudise olemuse vastu, sai täidetud. Informatsiooni tarbides on oluline säilitada teatav kriitiline meel, eriti sellest üleküllastunud internetikeskkonnas. Kõigi eelnevalt esitatud uurimustulemuste puhul tuleks arvesse võtta asjaolu, et intervjuu valim oli väike ning põhjapanevaid üldistusi nende põhjal teha ei saa.