Iraani Islamivabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi omavaheline konkureerimine Lähis-Ida piirkonnas: ÜRO näitel

Abstract

Alates 1979. aasta islamirevolutsioonist on Saudi Araabia ja Iraan omavahel konkureerinud mõjuvõimu pärast Lähis-Ida piirkonnas, sest mõlemad riigid näevad ennast kui islamimaailma esindajat. Konkureerimine on jätkunud ka 21. sajandil, kuid rivaalitsemise algusest peale on riigid hoidunud otsesest sõjategevusest ning üritanud kaudselt mõjutada lähiriikide käitumist. Üks viis mõjuvõimu saavutamiseks on sõltuvussuhte loomine nii majanduslikult kui julgeolekualaselt ning selle bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, milline seos on riikidel kaubanduse ja relvaimpordi osakaalu suurusel ja riikide hääletamismustritel ÜRO Peaassamblees. Sarnaseid uurimusi on läbi viidud ka teiste riikidega ja teistes organisatsioonides. Käesolevas töös on uuritud Saudi Araabia ja Iraani majanduslikke ja julgeolekualaseid suhteid Lähis-Ida riikidega ning kõrvutatud nende osatähtsus (sõltumatu muutuja) ja ÜRO Peaassamblee hääletustega (sõltuv muutuja). Teoreetilisest osast lähtuvalt on autori hüpotees, et mida suurem on riik A osatähtusus riigi B majanduses ja julgeolekus, seda sarnasemalt hääletab riik B riik A-ga. Tööst selgub, et Lähis-Ida riikide kaubanduslik osakaal ja häälte kattumine ÜRO Peaassamblees on suurem Saudi Araabiaga kui Iraaniga, kuid enamikel neist puudub seos nende kahe muutuja vahel. Julgeolekualaselt on tinglikult suurem tähtsus Iraanil, kuid ka sellel puudub omavaheline seos häälte kattumisel ÜRO Peaassamblees. Mõlema riigi osatähtsus uuritavate Lähis-Ida riikide majanduses ja julgeolekus on marginaalne, mistõttu tuleneb riikide häälte kattuvus ühe või teisega vastavalt enda huvidest. Edaspidi oleks mõistlik uurida Lähis-Ida riikide suurimate majandus- ja julgeolekupartnerite osatähtsust ja nende korrelatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides.