Itaaliasse saabunud varjupaigataotlejate nägemus Eesti lõimimisvõimekusest

Abstract

Kuna 2015. aastal saabus Euroopa Komisjoni andmetel Kreeka ja Itaalia kaudu Euroopasse ligikaudu 880 000 põgenikku, tegi Euroopa Komisjon kriisiolukorra leevendamiseks ja koormuse jaotamiseks ettepaneku varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu siseselt ümber jaotada. Eesmärk oli Kreekast ja Itaaliast suunata teistesse liikmesriikidesse 120 000 inimest. kuid siiani ei ole jõutud seda täita isegi pooles ulatuses. Teine probleem Eesti näitel seisneb selles, et põgenikud liiguvad edasi teistesse riikidesse, kus loodetakse end tunda paremini: Eestis elab 2019. aprilli seisuga 206-st ümberpaigutatud põgenikust 111. Töös analüüsitakse, kuidas suhestub asüülitaotlejate visioon Euroopa Komisjoni loodud kvoodiosistega ning milline on põgenike huvi ja valmisolek tulla Eestisse. Tegurid, mille järgi hinnata liikmesriigi võimekust lõimimiseks, on Euroopa Komisjoni hinnangul rahvaarvu suurus, sisemajanduse koguprodukt, keskmine asüülitaotlejate arv 1 miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2010-2014 ja töötuse määr. Töö empiiriline osa põhineb 2019. aasta veebruaris läbi viidud küsitlusel 100 Itaalias viibiva asüülitaotlejaga. Uuringus osalejate vastustest peegeldub soov töötada: olulisim tegur sihtriiki valides on vabade töökohtade arv ja kõige väärtuslikum toetamisviis on abi töökoha organiseerimisel. Ligi pooled vastanutest eelistaksid raha teenimiseks teha füüsilist tööd ning populaarsuselt teine vastus oli ettevõtlus. Sisserändajate sihtriigieelistuste ja liikmesriikide vahel, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul suurema lõimimise võimekusega, ilmnes positiivne seos ehk jaotusvõtme väärtused on kõrgemad riikidel, mis mõjusid vastajatele atraktiivsemana. Küsitluse põhjal osutusid atraktiivsemateks sihtriikideks Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa, mis on ka kvoodisüsteemi alusel suurima integreerimise võimekusega riigid Euroopas. Selgus, et põgenikud eelistavad jõukamaid ja suurema olemasoleva kogukonnaga liikmesriike ning Eestit iseloomustavad näitajad asüülitaotlejatele atraktiivsed ei tundu. Ilmnes, et 60% juhtudest on põgenike sihtriigivalik selgitatav sisemajanduse koguprodukti väärtusega. See ei kajastunud küll uuringus osalejate vastustes, kuid riigi atraktiivsuse ja diasporaa suuruse vahel esineb mõõdukas positiivne seos.