Ekspertide kaasamise hindamine Riigikogu XIII koosseisus Haldusreformi seaduse väljatöötamisel

Abstract

Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, millisel määral on Haldusreformi seaduse väljatöötamisel arvestatud ekspertide soovitustega ning kuidas on eksperte haldusreformi väljatöötamisel kaasatud. Kuna Eesti parlamendi ülesehitus ei garanteeri ekspertide automaatset kaasamist seadusloomes ning saadikute kuulumine Riigikogu alalistesse komisjonidesse tihtilugu ei seostu nende vastava kvalifikatsiooniga komisjoni valdkondade pädevusalas, muutub asjatundjate kaasamine otsustusprotsessidesse veelgi olulisemaks. Kõigil Eesti ekspertidel pole otsest ligipääsu seadusloomele - asjatundjatel tekib kaasarääkimise võimalus üksnes alaliste või ajutiste komisjonide töö tasandil, kuhu kutsutakse huvi- ja survegruppe, ametiühingute, ministeeriumide ning muude institutsioonide esindajaid. Ekspertide ja muude isikute kaasamisel seaduste väljatöötamisse on üldjuhul kaks eesmärki: anda seadustele teaduslikku sisendit ja seeläbi elimineerida pinnapealsust, ning kaasata seadusega kokku puutuvaid osapooli või neid, kes väljatöötavate seaduste raamistikus edaspidi tegutsema hakkavad. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli seega leida korrelatsiooni ekspertide seisukohtade ja seaduse sõnastuse vahel. Mainitud eesmärgi täitmiseks töötati läbi Haldusreformi seadust, põhiseaduskomisjoni istungite protokolle, valitsus- ja ekspertkomisjoni ettepanekuid ning püüti leida ekspertide ettepanekute osakaalu Haldusreformi seaduses. Teiseks eesmärgiks oli anda lisandväärtus ühiskonnale - kuna haldusreform mõjutas pea kõiki regioonide elanikke, on antud teema käsitlemine kasulik avalikkusele selle poolt, et käesoleva tööga tõestatakse haldusreformi võimalikult kõrgkvalifitseeritud läbiviimist.