Immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu perestruktuurist lähtuvalt

Abstract

Inimeste hinnangud eluga rahulolule on mõjutatud erinevatest asjaoludest. Subjektiivne eluga rahulolu moodustub erinevate eluvaldkondade rahulolust, näiteks rahulolust perekonnaelus, isikute vahelistes suhetest, tervisest, enda potentsiaali rakendamisest, majanduslikust olukorrast (Campell 1981). Inimesed hindavad tihti õnnelikkust ja rahulolu võrreldes mingi kujuteldava standardiga või teiste inimestega, mis omandatakse teisi jälgides või võrreldes iseenda hetkesituatsiooni varasemaga. Kui selle tulemusena leitakse, et ollakse teistest jõukam, ilusam, populaarsem, siis on alus suhteliseks rahuloluks (Kidron 2007), sellisest seisukohast lähtus ka antud töö. Käesolevas töös võrreldi immigrantide ja riigis sündinute heaolu lähtuvalt perestruktuurist ja majanduslikust olukorrast. Analüüsi tulemusena selgus, et immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu on oluliselt erinev ja see erinevus tuleneb eelkõige sellest, et immigrantidel ja põliselanikel on erinev majanduslik toimetulek. Varasemates immigrantidega seotud uuringutes on palju tähelepanu pööratud sellele, millest majanduslikud erinevused on tingitud. Peamiselt on leitud, et immigrantide madalam sissetulek sõltub eelkõige riigikeele oskamisest (Lepik 2010; Lindermann ja Vöörmann 2010), mille mitteoskamine piirab oluliselt võimalusi osaleda aktiivselt tööturul ja pääseda ligi tasuvamatele töökohtadele. Samuti on leitud, et sissetulek on oluliselt madalam neil, kellel puudub Eesti kodakondsus (Kasearu ja Trumm 2008). Laste olemasolu suurendab eluga rahulolu, kuid vähe. Sama kehtib ka partneriga kooselu kohta. Kui partneriga koos ei elata, siis vähenevad rahulolu hinnangud vähesel määral.