Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication

Abstract

Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.

The dissertation analyzes the role of place-lore in environmental conflicts, drawing on recent case studies from Estonia on disputes over sacred natural sites, forestry management, and protecting trees in urban spaces. Place-lore expresses semiotic engagement with specific environments and diverse forms of ecological knowledge. These kinds of contextual and local narratives are often rooted in interpretations of environmental meanings, such as ecological conditions, temporal changes, etc. and as such, are complementary to the environment they represent. At the same time, place-lore represents identities, knowledge, and ideological perspectives related to cultural heritage and the environment, often playing a role in environmental debates. The semiotic potential of place-lore is inherently ambivalent: it can escalate conflicts by emphasizing opposing perspectives or, conversely, help ground them by integrating ecological and cultural knowledge to foster diverse environmental engagement. The dissertation critically investigates how place-lore has been used in conflicts and how the characteristics of conflict communication and new presentation contexts (public discussions, protests, legal disputes, and media coverage) influence these stories. In conflict communication, the connections between place-lore and the specific environment it represents tend to be ignored and as a result, the multivocality and environmental meanings originally embedded in the stories are often suppressed. Place-lore is frequently used selectively to create opposition and escalate conflict, which can have tangible ecological consequences. To respond to these challenges, the dissertation introduces strategies for reintroducing into conflict disputes the multivocality and important ecological knowledge embedded in place-lore for the purpose of making the debates more productive and inclusive. To contribute to the scholarly and practical discourse, the thesis presents a new theoretical framework for the study of place-lore, develops ecosemiotic models, and proposes practical solutions for managing environmental conflicts. In doing so, it lays the groundwork for further research on the role of local, contextual narratives in addressing environmental crises and navigating urgently needed changes in the context of environmental crisis.